Põhjuseks tuuakse, et laev olevat uppunud aruandes toodud põhjuste jaoks liiga kiiresti ja et selleks, et vesi saaks laeva sisse minna, peab sealt õhk välja tulema. Püüan veel kord selgitada nende väidete ekslikkust.

Reisiparvlaeva võib tinglikult jagada kolmeks: laevaks, garaazhiks ja hotelliks. Laev on veekindel osa autoteki all ja kindlustab parvlaeva ujuvuse ning püstuvuse. Garaazh on autoteki pealne osa, hotelliks on tekid garaaÏi peal. Rääkides parvlaeva ujuvusest ja püstuvusest, peetakse silmas ainult laeva.

See, et laev võib suuremast kogusest veest autotekil küljeli minna ja et hotell ei ole veekindel, on enam-vähem arusaadav. Kahtlusi on aga olnud autoteki aluse osa veega täitumises. Tõepoolest, kui autoteki aluses osas ei oleks ühtegi ava, siis Archimedese seaduse põhjal ainult veest autotekil ei oleks parvlaev tohtinud uppuda. Ta oleks võinud minna kummuli, kuid jäänuks siis ujuma põhi ülespoole.

Tegelikult on laeva keskel liftishahtid, mis lähevad ka läbi autoteki. Kui laev kaldus küljeli ja ka hotelliossa tungis vesi, jäid liftishahtid umbes viie meetri sügavusele vee alla. Hüdraulika algtõdedega tuttav teab, et viiemeetrise rõhuvahe korral voolab vesi läbi ava kiirusega umbes kuus meetrit sekundis. Seega: ühe ruutmeetri suuruse ava kaudu voolab laeva ca 360 kuupmeetrit vett minutis.Tegelikult on ühe ukse pind suurem kui üks ruutmeeter, ja uksi on mitu. Liftishahtide uksed on piisavalt suur pind selleks, et laev saaks uppuda 15-20 minuti jooksul.

Et nii küljeli kui ka kummuli asendis oleksid Estonia liftishahti avad enne vee sissevoolamist umbes viie meetri sügavusel (hiljem veelgi sügavamal), siis ilma, et õhk peaks välja pääsema, saaks laeva voolata vett ka ühe kolmandiku osas autoteki aluse mahust. See kolmandiku ruumiosa jagu vett on aga umbes 5000 tonni, mis on piisav kogus, et laeva uputada. See, kas laev jääb ujuma, sõltub laeva süvisest ja ujuvusvarust. Estonia ei oleks jäänud kummuli asendis ujuma. Rahvusvaheline komisjon on aga veendunud, et Estonia ei läinudki kummuli, vaid uppus küljeli asendis.

Et hotelli ahtripoolse osa aknad olid suuremad kui vööripoolse osa aknad, täitus hotelli ahtripoolne osa veega kiiremini ja vajus märgatavalt sügavamale kui vööripoolne osa. Seetõttu sattusid ahtripoolsed lifti‰ahtid küllalt sügavale vette ja vesi voolas nende kaudu laeva ahtri poolsetesse tekialustesse ruumidesse sellest sõltumata, kas õhk pääses sealt välja või mitte, ning laev kaotas pidevalt ujuvust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid