Eesti NSV ametitelefonid
Teatri- ja filmiinimestel on kombeks praalida, et isegi telefoniraamatu järgi võib hea etenduse või filmi lavastada. Miks siis mitte telefoniraamatu järgi väike kolumn kirjutada, tekkis mul mõte, kui leidsin laupäeval ühest garaaÏist vana koli seest raamatu “Eesti NSV ametitelefonid. Seisuga 1. märts 1981”.
LUGESIN 500-LEHEKÜLJELIST TEOST suure huviga, sest see annab suurepärase ülevaate toonase ühiskonna struktuurist.
Praegu on meil 12 ministeeriumi, toona oli neid täpselt poole rohkem. Eraldi oli Ehitusmaterjalide Tööstuse Min. ja Ehitusmin., oli Toiduainetööstuse Min. ning Liha- ja Piimatööstuse Min., rääkimata Varumis-, Kaubandus- ja Teenindusmin.-ist.
Autode arv Tallinnas on mitmekordistanud ning see on üha pikemaks venitanud tanklaketid. 1981. aastal olid Tallinnas ainult tanklad nr. 1-10 (millegipärast polnud tanklaid nr 2 ja 6).
Teenindussektori osatähtsus rahvamajanduses on üldse plahvatuslikult kasvanud. Kes loeks kokku kõik Tallinna pubid? 1981. aastal jõudnuks kõik õllebaarid ühe päevaga läbi käia, kuna neid oli vaid kuus: Faehlmanni 37, Kalinini/Põhja pst nurgal, Kopli pargis, Langu tn, Leningradi mnt. 4-a ja Pärnu mnt. 370.
Kurdetakse, et Eesti majandus sõltub üha rohkem Rootsi ja Soome allhangetest. Eks tütarettevõtteid ole meil varemgi küllaga olnud – Baltstroimaavtomatizatsija, Lenfintorg, Rõbstroi-spetsmontaÏ; Sevzapelektroleg-prom, Sojuzvzrõvprom jpt jaoskonnad. Kui palju töökohti koos nendega kaduma läks!
Ja millega tegelesid Juurutamise Büroo Balti Filiaal (Liivalaia 22) ning Juurutamise Büroo Balti Osakond (Tatari 18)?
Praegu on Eesti pangandusturult kadunud rahvuslik kapital ning vähenenud pankade arv. Midagi uut selles siiski pole, sest ka 20 aastat tagasi olid ENSV-s ainult NSVL Ehituspanga, Riigipanga ja Väliskaubanduse Panga osakonnad pluss NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariiklik peavalitsus.
VIIMASE ASUTUSE ÜLEMANA telefonil 44-17-58 vastas teile oma Kinga tänava kabinetis Siim Kallas. Edgar Savisaare 20 aasta tagust telefoni Mererajooni RSN Täitevkomitees ei õnnestu avaldada, sest plaanikomisjoni esimehe ametit raamatus pole.
See telefoniraamat meenutas anekdooti, mille 1982. aastal pani kirja folklorist Jüri Viikberg: “Aastal 1999 istub mees kohvikus, tellib kohvi, konjaki ja ajalehe Pravda. Ettekandja toob kohvi, konjaki ja küsib: ”Miks te mind lollitate. Me ei kuulu enam ammu Nõukogude Liitu, no kust ma teile Pravda peaksin võtma?” Mees vastab: “Ma tead seda väga hästi, aga nii tore on seda jälle uuesti kuulda.”
