Raha, mille eest kooli ajal süüa osta, oli Kadril olemas õppelaenutagi. Kõrgkooli lõpetas ta ligi 48 000 krooni suuruse laenukohustusega . “Võib-olla just see, et kümneks aastaks on kohustus kaelas ja seab mu pereloomisele pisut tõkkeid ette, on kõige kahetsusväärsem,” arutleb Kadri.

Vabakutseline Andres (23) meenutab, kuidas ta, “rasked rahad” taskus, istus kahe sõbraga maha, et arutada, kuidas justkui muidu saadud raha parimal viisil kasutada. “Siis tundus lausa hädavajalik omada mobiiltelefoni, tarvis ju inimestega suhelda. Selle peale me ei mõelnud, et aastate pärast maksame selle telefoni eest nagu surnud hobuse eest - pole ei telefoni ega käegakatsutavat kasu sellest, et “väärt aparaat” kunagi olemas oli.”

Tudengid Triinu ja Taago Väiku (25) on kahe peale võtnud 80 000 krooni laenu. Nad kasutasid raha suuremateks koduostudeks nagu pesumasin ja teler. Intresse maksab tudengipere, kuhu kuulub ka kolmeaastane Maria Helen, 2300 krooni kvartalis.

Triinu imestas, et kui ta jäi tütrega akadeemilisele puhkusele, ei teatanud talle keegi, et kuni 1-aastase lapsega tudengiemale maksab riik intressid kinni. Sellist infot ei jaga pangad tema andmetel tänini, sest TPÜ üliõpilasesinduses on ta pidanud sellest teavitama mitut noort ema.

Oma tuleviku suhtes on Triinu rahulik, sest tal on olemas kindel koht riigitööl: laenu hakkab tema eest tasuma tööandja.

IGA KOLMAS PALK PANGALE. Andrese lugu on kurvem. Ta astus pedagoogikaülikooli kohe pärast keskkooli lõpetamist, kuid juba teisel kursusel mõistis, et on valinud sootuks vale eriala. Kooli nimekirjas püsis ta neli aastat. Laenu sai kolmel aastal ja tagasi tuleb maksta ligi 50 000.

Seejuures kandis pank viimase laenuosa tema kontole siis, kui eksmatt oli juba käes. Laenuleping oli sedasi koostatud, et kui Andres oleks viimasest laenuosast loobunud, oleks ta sellelt arvestatud intressid pidanud maksma ikkagi.

Õppelaenu tingimuste kohaselt peab kõrgkooli pooleli jätnu hakkama laenu tagasi maksma vaid pooleaastase laenupuhkuse järel ning tagasimaksmise periood lüheneb õpitud aastate pikkuseks. Seega peab Andres maksma neli aastat järjest pangale 3700 krooni kvartalis – sisuliselt iga kolmanda kuupalga. See raskendab või-malust haridusteed mõnel teisel erialal jätkata.

ELUASEMELAENU SAAB VÄHEM. Kadri on tänaseks võtnud ka eluasemelaenu. “Kui sa õppelaenu õigeaegselt tagasi maksta ei suuda, on pangal õigus sulle enam mitte kunagi laenu anda,” ütleb ta. “On täiesti reaalne, et õppelaenu võtmisega tõmbad kriipsu peale ka eluaseme ostule.”

Hansapanga suhtekorraldaja Kristiina Tambergi sõnul näitab pankade kogemus, et see tudeng, kes on kooli lõpetanud diplomiga, suudab reeglina oma laenu tagasi maksta. “Raskem on olukord eksmatrikuleeritud tudengitele,” nendib Tamberg ja kinnitab, et kui kliendil on kunagi tekkinud võlgnevusi laenu tagastamisel, vaatab pank selle inimese finantskäitumist kindlasti eriti hoolikalt.

Tamberg on nõus Kadri murega, et õppelaen hakkab natuke piirama eluasemelaenu suurust. “Uue laenu väljastamisel kliendile, kellel mõni laenukohustus juba on, jälgib pank seda, et inimese laenukoormus ei kasvaks liiga suureks.”

MEELEOLU OLI MURETU. Andres saab süüdistada ainult iseennast. “Mäletan, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud mul viitsimist sellega põhjalikult tutvuda, meeleolu oli üsna muretu. Räägiti ju tagasimaksmise pikast kestvusest, erakordselt madalast intressist ja nii edasi.” Praegu näeb ta asju hoopis kainemalt. “Kooli lõpetamisel on võimalus, et tulevane tööandja maksab õppelaenu pangale tagasi. Iga vastne “rebane” peaks aga endalt küsima: kui suur on tõenäosus leida kohe pärast diplomi saamist töökoht, millega ennast kaheksaks aastaks siduda?”

Andres vaatab skeptiliselt ka arvutifirmade pakkumisi, kes soovitavad tudengitele mõistliku hinnaga arvutikomplekte. “Tundub igati õigustatud investeering - tulevikku, haridusse. Kuid aastate pärast, kui reaalselt oma arvutit kinni maksad, on see sisuliselt vanaraud!”

Kui Kadri saaks aega tagasi keerata, paneks ta osa laenurahast kõrvale, et pärast kooli lõppu näiteks korteri sissemakse teha. Kõigile tudengeile, kelle laen ei kulu otseselt õppemaksuks, soovitab ta enne laenu võtmist mõelda, kas kuidagi teistmoodi hakkama ei saa. “Ja kui pead siiski laenu võtma, siis minu soovitus on – ära seda iga aasta tee, summa on kokkuvõttes liiga suur!”