Brezhnevi surm kustutas eestlaste lootused rajale
Kalevi motoklubi direktor Raido Rüütel ja Autolehe peatoimetaja Margus Kuuse kinnitavad asjatundjatena, et 1980. aastate algul oli Eesti kõige lähemal vormel-1 ringraja ehitamisele.
Asjatundjate selgituste kohaselt võis midagi sellist toona, kommunistliku reÏiimi ajal üldse võimalik olla kahel põhjusel. Esiteks: vormel-1 sarja “suur dirigent” Bernie Ecclestone oli siis väga huvitatud sarja globaliseerimisest ning laiendamisest ka ühe kuuendiku planeedi võimalikule turule. Teiseks: juhtumisi oli kompartei juht Leonid BreÏnev täielik autohull.
Nõukogude Liidule sobinuks vormel-1 karussellile sattumine ka suurpoliitilisest vaatevinklist. Nõukogude Liit oli just korraldanud Moskvas olümpiamängud. Kuna lääne juhtivriigid neid mänge Afganistani sõja tõttu boikoteerisid, jäi Moskva olümpia üsna kesiseks. Populaarse autovõidusõidu korraldamine oleks Kremlile andnud võimaluse murda poliitilist isolatsiooni.
Margus Kuuse meenutab, et Ecclestone pilk jäi peatuma Tallinnal. “Ecclestone’i erisaadik Mario Galanti elas ligi aasta Tallinnas. Raha ringraja rajamiseks oleks tulnud läänest,” räägib ta.
Võimaliku vormel-1 raja aluseks saanuks Pirita–Kose ringrada, mida oleks pikemaks ehitatud. Peasirge ja vaatajate tribüün oleks tulnud kusagile Pirita teele Merivälja poole.
Et lugu oli tõsine, näitab seegi, kuidas Peedu Ojamaa juhtimisel tehti reklaamiklubis slaidiprogramme Pirita raja tutvustamiseks Moskva kõrgetele seltsimeestele.
“Ilmselt kustutas BreÏnevi surm lootused vormel-1 ringrajale,” tõdeb tollane NSV Liidu rallikoondise liige Raido Rüütel.
