“Meie oleme sellega nõus,” ütles ETV peadirektor Aare Urm. “Juhul muidugi, kui jääb kehtima 30. aprillil allkirjastatud nn neljapoolne kokkulepe, mille allkirjastasid ringhäälingu nõukogu, ringhäälingute liit, kultuuriministeerium ja tele-programmide tootjate ühendus.”

“Vastavalt kokkuleppele peab ETV rahastamine olema stabiilne ja küllaldane,” kommenteeris kokkulepet ringhäälingu nõukogu liige Hagi ·ein.

Stabiilsuse all mõistab ringhäälingu nõukogu kolme-aastast lepingut, mille vastavalt seaduseelnõule allkirjastavad ringhäälingu nõukogu esimees ja peaminister.

Küllaldane oleks kokkuleppes fikseeritud 250 – 270 miljoni krooni suurune eelarve rahvusliku ringhäälingu finantseerimiseks. “Selle viimase punkti täitmisega on aga rahandusministeerium hätta jäänud ja eelarves laiutab järgmiseks aastaks 50 miljoni krooni suurune auk,” ütles ·ein. “Kui koalitsioon soovib seadust vastu võtta olukorras, kus ETV ja Eesti Raadio eelarvest on järgmiseks aastaks katteta 50 miljonit krooni, siis me teeme endast kõik oleneva, et seda seadust vastu ei võetaks.”

Reklaami väljaviimise aluseks on kokkulepe erakanalite ja kultuuriministeeriumi vahel, mille kohaselt on erakanalid nõus maksma 30 miljonit krooni aastas nn ressursi tasu, mille abil riik finantseeriks täiendavalt ETV-d ja Eesti Raadiot.

Praegu on ETV-le ja Eesti Raadiole järgmiseks aastaks riigieelarvest eraldatud 190 miljonit krooni, millele lisanduks reklaamist loobumise tasu erakanalitelt 15 miljonit ja reklaamitulud poole aasta eest, mis oleks orienteerivalt 10-12 miljonit krooni. Kokku teeb see 215 miljonit, mis on ligikaudu 50 miljonit vähem, kui neljapoolse kokkuleppe raames kokku oli lepitud. ETV hinnangul peavad selle küsimuse enne seaduse vastuvõtmist lahendama rahandusministeerium ja kultuuriministeerium.