Postimehe ajakirjanik Villu Päärt meenutab, kuidas mullu novembris koondamislaine harjal peatoimetaja asetäitja Klaas ta koos kolleeg Martin Pauga enda juurde kutsus. Ees terendas vaid minek... Klaas istus klaasist kabinetis ja kui ajakirjanikud ülemuse ette jõudsid, tõmbas too tooli alt välja kunstnahat papaahha, toppis selle endale päha ja kilkas: kuidas sobib. Koos kergendusohkega laideti ost maha. Ja Klaas viis mütsi poodi tagasi.

"Ta käib riides, nagu oleks 50aastane," teab teine kolleeg. "Särgikrae on tal alati lõpuni kinni nööbitud, talvel armastab ta Tartu vahel jalutada, peas suusamüts ja käes vanamoodne portfell."

Tartu ülikooli ajaloolasena lõpetanud ja vene õigeusule spetsialiseerunud Klaas ei saagi väga tänapäevane inimene olla, arvab kolmas kolleeg.

Urmas Klaas kasvas üles väikelinna Räpina vaikses ja unises individuaalrajoonis. "Võibolla mõjub see seniilse jutuna, aga ma olen väga õnnelik oma lastetoa üle," ütleb Klaas. Millegipärast tundub, et see kodu oli muuhulgas ka armsalt väikekodanlik.

Lapsena Räpina aleviku vahel ringi silgates sattus ta tihti vene õigeusu kirikusse. See oma ikoonide ja preestrite kõlavate häältega lummas ja viirukisuits oli hoopis midagi muud kui unise aleviku tänavatel keerlev tolm.

Tartu ülikoolis ajalugu õppima asudes spetsialiseerus ta õige pea vene õigeusu kiriku ajaloole. Nüüd on Klaas sel alal ajaloo magister. Kunagine pioneerimaleva nõukogu esimees, kelle Moskva omal ajal Saksa DVsse pioneerilaagrisse lähetas, ja hilisem komnoor Klaas ise on ristitud luteri usku.

Koolipoiss Urmas tahtis saada esialgu küll arstiks. Kolmel suvel töötas ta Põlva haiglas operatsioonitoas sanitarina. Siis sai selgeks, et arsti temast ei saa.

Tartus jagas ta ühikatuba kaheksa poisiga. Ja pidas vastu vaid aasta.

Räpinas oli olnud oma maja ja oma tuba. See tähendas avarust ja kasvatas individuaalsust. Suhteliselt rikkast perest pärit noorukesel tudengil polnud probleemiks üürikorterisse ümber kolida.

Kaks aastat tagasi ostis tänini poissmees Urmas Klaas aga Tammelinna oma maja. "Nüüd olen ma jälle omas elemendis, on oma maja ja on aed."

Samas pole Klaas kunagi olnud ega ole ka praegu mingi pillaja tüüp.

"Ei maksa nii palju kohvikus käia, sööte ennast vaeseks," manitseb ta tänagi oma kolleege. Aga just oma kõhu või sellesama Postimehe toimetuse keldris asuva odava söögikoha kaudu ta Postimehesse tööle jõudiski. Sõber Paet töötas viie aasta eest lehe juures ja kutsus ka Klaasi toimetuse puhvetisse odavat lõunat sööma. Jope pani Klaas uudistetoimetusse. Tasapisi sai leheneegritega jutule. Ühele järjekordsele lõunale ilmus Klaas, lugu näpus. Loomulikult vene õigeusust.

Uudistetoimetuse valvetoimetajast tõusis Klaas arvamustoimetuse juhatajaks mõne kuuga, seejärel hakkas ta kureerima Postimehe Tartu lisa ja poolteist aastat tagasi tuli pakkumine peatoimetaja asetäitja kohale.

Ei saa öelda, et ta oma karjääris just millegi erilisega silma oleks paistnud. Tubli, usin, korralik. Pühapäeviti pargib tema väike punane auto alailma juba hommikust saati Postimehe maja ees. Temas on andumist ja pühendumist. Seda on aga Postimehel vaja. Selles firmas on alati oluliseks loetud, et inimese prioriteet oleks töö, töö ja töö. Klaas on selles suhtes sobiv inimene.

Tõus on kiire. Aga mitmed endised ja tänased Klaasi kolleegid mainivad, et sisuliselt juhtis Klaas Postimeest juba pool aastat enne tema peatoimetajaks määramist.

Nüüd juba endise peatoimetaja Marko Mihkelsoni minek Postimehest on üks hoopis teine lugu. Klaasi tõus on Mihkelsoni langus. Kadastikuga ei saa kerge olema ka Klaasil. Aga ta on kannatlikum ja diplomaatilisem, peaaegu konfliktitu. Korralikum niikuinii. Selles peitub tema tugevus.

Lõpetuseks ütleb toimetaja Ivi Drikkit: "Ta on toimetusse tagasi toonud inimliku dimensiooni."


Viis fakti Urmas Klaasist

  • Sündinud 17. märtsil 1971. aastal Räpinas.

  • Lõpetanud 1989 Räpina keskkooli ja 1994 Tartu ülikooli ajaloolasena.

  • Samast aastast ülikooli õppejõud.

  • Esimesed ajakirjanduslikud lood lähetas rajoonilehte Koit juba keskkooli ajal.

  • Kunagine pioneer ja komsomol Urmas Klaas on ristitud luteri usku.

  • Loodab millalgi tulevikus kaitsta doktorikraadi vene õigeusu kiriku ajaloost. Ka peatoimetaja kohustuste
  • kõrvalt jätkab loengute lugemist Tartu ülikoolis.

    Jaanus KULLI