Politsei algatas 1990. aasta 10. aprillil kriminaalasja Türi pastori Harald Mere ja tema koduabilise Valve Kleini kadumajäämise tõttu. 1990. aasta 14. aprillil leiti mõlemad inimesed tapetuna Türi lähedalt Toravere karjäärist ja politsei algatas kriminaalasja tahtliku tapmise uurimiseks.

Kriminaalmenetluse koodeksi kohaselt võib kriminaalasja lõpetada, kui uurimine pole viinud tulemuseni ja kuriteost on möödunud kümme aastat.

Politsei pressiesindaja sõnul ei ole välistatud kuritöö lahendamine tulevikus, kui politsei saab andmeid, mis annavad põhjust seostada mõnd hilisema kuriteo sooritanud inimest pastor Mere ja tema koduabilise tapmisega. Sel juhul on politseil vastavalt jälitustegevuse seadusele võimalus jätkata Türi pastori ja tema koduabilise mõrva uurimist.

Politseil oli Harald Mere ja Valve Kleini mõrva uurimisel mitu erinevat versiooni, kuid uurijad ei suutnud neid tõestada.

Ajakiri Luup seadis möödunud aastal Türi pastori mõrvas kahtluse alla Eesti Evageelse Luteri Kiriku õpetajad Arne Hiobi ja Ennu Ganneri, kuid prokuratuur ei algatanud tõendusmaterjali puudumise tõttu nende suhtes kriminaalasja.

Ühe versiooni kohaselt võis pastori ja tema koduabilise tappa psüühiliselt haige inimene, sellele versioonile viitasid politseiuurijate teatel mitmed kuriteo kohta kogutud andmed.

Kohe pärast mõrva kaalus politsei ka versiooni, et isamaalise Türi pastori mõrva taga võis olla KGB, kuna pastor Meri olnuks väidetavalt ohtlik tunnistaja Nõukogude hävituspataljoni veretöö vastu 1941. aastal Kautlas. Kohe pärast mõrva osalesid selle uurimises ka ENSV riikliku julgeolekukomitee töötajad, kelle kogutud teave jäi politseiuurijatele saladuseks ja on nüüdseks Venemaa riikliku julgeolekuteenistuse FSB arhiivis.

Kokku on politsei pastor Mere ja tema koduabilise mõrva selgitamiseks üle kuulanud ligi 400 inimest, uurimises osalenud kaitsepolitsei kontrollis ka Meri võimalikke seoseid 1941. aasta Kautla mõrvade ja küüditamistega, kuid ei leidnud selle kohta tõendusmaterjali.