“Hamsuni” temaatika on aktuaalne ka tänapäeval, kuna film räägib isamaa reetmisest ning sellest, mis juhtus üldtunnustatud rahvakirjanikuga, kes ei olnud küll lugenud “Mein Kampfi”, kuid oli tuttav selle hitlerlaste programmilise teose kohta kirjutatud kiitvate arvustustega. “Hamsuni” stsenaristi, rootsi kirjaniku Per Olov Enquisti teostes kordub tihti mõttekäik “on vaid kolme sorti inimesi: timukad, ohvrid ja petturid”. Kõiki neid esineb ka selles eluloofilmis, mille käsikirja loomisel on olnud suureks abiks taanlase Thorkild Hanseni 700-leheküljeline “Kohtuprotsess Hamsuni üle”, kirjaniku lese Marie memuaarid “Vikerkaar” ja “Kuldvihma all” ning Hamsuni enese mälestusteraamat “Rohtunud radadel”.

Troelli-Enquisti loodud suurfilmis ei räägita kuigi palju sellest Knut Hamsunist, kes pälvis 1920. a Nobeli kirjanduspreemia ning kes oli maailmamainega romaanide “Nälg”, “Paan” ja “Maa õnnistus” autor. Kui Saksamaa tungis 1940. a Norrasse, keelitas Hamsun kaasmaalasi loobuma relvastatud vastupanust. Seejärel tegi ta häbenemata okupatsionivõimudega koostööd ning üritas naiivselt (ehkki nadi tulemusega) norra vastupanuvõitlejaid koonduslaagreist vabastada. Knut Hamsun kinkis oma Nobeli auhinnamedali Joseph Goebbelsile ning ühel korral õnnestus tal saada audients koguni Adolf Hitlerilt (filmis Ernst Jacobi) eneselt, kes ei suvatsenud liig tüütu vanamehe kaeblemist kuigi kaua taluda (ekraaniteose meeldejäävaim episood!). Hamsuni kirjutatud Hitleri nekroloog ilmus ajalehes täpselt samal päeval, kui Saksamaa kirjutas alla kapitulatsioonilepingu.

Samas oli kirjamehe proua, endine näitlejanna Marie Hamsun (1881–1969, filmis Ghita N¸rby) aktiivne natsionaalsotsialist ja Norra sõjaaegse nukuvalitsuse peaministri Vidkun Quislingi (filmis Sverre Anker Ousdal) lähedane sõber. Sõja lõppedes määrati Knut Hamsunile pärast kauakestnud kohtuprotsessi suur rahatrahv, Marie Hamsun aga mõisteti kolmeks aastaks sunnitööle.

DRAAMA R 19.50 Yle TV1 *****

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid