Kui Reiu veel abituuriumis käis, oli tal esialgne plaan ERKI-sse arhitektuuri õppima minna. Käis usinalt kunstiinstituudis arhitektuuri ja maali eriala ettevalmistuskursustel, aga kui tuli aeg dokumente sisse anda, viis need hoopis graafika erialale. “Mõtlesin, et arhitektuuris tuleb eluaeg sirgeid ja maalis kõveraid jooni tõmmata, ning valisin kompromissi, see tähendab graafika.” Siiski tegeleb graafikas magistrikraadi saanud Reiu Tüür graafika kõrvalt agaralt ka maalikunstniga. Tema maalid on silmatorkavad sõna otseses mõttes – näiteks Pärnu postkontori seinamaalingute mõõtmed on 12 korda 2 meetrit.

Reiu Tüür sõidab

Juba viiendat aastat elab Reiu Tallinnas ja töötab Pärnus. Pea iga päev sõidab ta kaks tundi bussiga pealinnast Pärnu kunstikooli Academia Non Gratasse loenguid pidama. Ja õhtul kaks tundi bussiga tagasi. “Tallinnas on lihtsam asju ajada. Pealegi vahet pole, kas ma valmistan oma loenguid ette bussis või kodus kirjutuslaua taga.” Alguses püüdis Reiu mõned ööd kooli ühikas magada ja sõitis Pärnusse vähemalt kaheks päevaks, kuid kodust Lasnamäelt Non Gratasse käimine sobis paremini: “Pika teekonna tõttu hakkad aega rohkem väärtustama ning püüad seda teises linnas maksimaalselt kasutada.”

Reiu Tüür õpetab

Rektor Tüür õpetab Non Gratas graafikat ja mosaiiki. Viimasena nimetatud tehnika oskused omandas ta Itaalias. Loengutest on Reiul Pärnus pidada “Kunstiajalugu” ja “Kunst täna”. “Kunstiharidus on Eestis kurvas seisus,” kurdab mees. “20. sajandi kunstiajalugu, mida koolides õpetatakse ja mille kohta siin kirjandust liigub, lõpeb 60...70-ndate aastatega. Kaasaegsemaks annaks seda infot juba siis muuta, kui õppejõud loeksid läbi vähemalt 10 aasta tagused raamatud.”

Reiu Tüür võrdleb

Kaks aastat tegutsenud Academia Non Grata erineb Reiu Tüüri sõnul Eesti Kunstiakadeemiast eelkõige selle poolest, et viimane on konservatiivne süsteem, kus taastoodetakse vana haridust. Non Gratas aga valitsevad vabam õhkkond ja värskemad ideed. Tudengid saavad ise õppeprogrammi koostada ning valida on ka selliste ainete hulgast, mida mujal Eestis õppida ei saagi. Nagu näiteks mosaiik, performance, videoinstallatsioon, installatsioonide keevitamine jm.

Reiu Tüür jõuab

Kui koolist aega üle jääb, tegeleb Reiu kunstiga. Ja aega selleks jääb, kuigi graafik tihe. “Aega annab nii palju kokku pressida,” selgitab Reiu. “Sellel ajal, kui vaataksid ära seebika, jõuad näiteks pildid seina panna.”

“Inimesel on umbes 80 aastat sisustatud elu. Viimane periood viljakas ei ole. Nii tulebki nooruses palju asju teha.” Reiu Tüür ei rabele kuulsuse ega raha pärast, neist olulisem on talle, et ka 50 aasta pärast võivad järeltulevad põlved eesti keeles kõnelda ja siin maa peal “laiata”.

Reiu Tüür soovitab

Inimesel, kes kunstist suurt midagi ei tea, kuid soovib end selle alaga siiski kurssi viia, soovitab Reiu kõigepealt ära käia kunstimuuseumis. Järgmiseks mis tahes moodsa kunsti muuseumis. Seejärel astuda galeriidest läbi. Ja kindlasti oleks hariv ära käia ka Helsingis Kiasma teaduskeskuses. Istuda maha, vaadata mõnda head pilti, pleier peas, ja vahetult tunnetada.

Madli Lääne