Näitleja Arvo Kukumägi hakkas loovdirektoriks
Elus kannapöörde teinud Kuku on nüüd suhtekorraldusfirma Promoter loovdirektor.
Eelmisel reedel asus Arvo Kukumägi oma elu esimesse isiklikku kabinetti Raadiomaja kuuendal korrusel. Ametinimetus on tal uhke - suhtekorraldus- ja kommunikatsioonifirma Promoter loovdirektor.
Kukumäe töövahendid on kirjutuslaud ja sellel kõrvuti auguraud ning juuksehari. Õlgadeni juukseid kandev Kukumägi pahvib suits suitsu järel ning põhjendab oma uut imagot uue filmirolliga. “Mina teen kogu aeg tööd. Mõtlen nimelt. Sellepärast mulle see töö loovdirektorina meeldibki - siin saab fantaseerida, siin saab suhelda.”
Viimane suvi läks kehvasti
“Viimane suvi oli väga raske aeg. Põdesin hirmsal moel ja kõik pahad asjad said korraga kokku,” ohkab legendaarne filminäitleja Arvo Kukumägi ehk lihtsalt Kuku.
“Viimati olin ametlikult tööl 16aastaselt kolhoosis traktoristina. Kui te küsite, miks ma nüüd selle töö vastu võtsin, siis vastan nii: maailmakuulus maalikunstnik Gauguin oli minuvanune, kui tegi elus kannapöörde ja loobus päevapealt puhtast pangaametniku tööst ning hakkas maalima. Just pärast seda sammu hakati teda geeniuseks nimetama. Võib-olla teen mina ka siin midagi sellist,” pilgutab Kukumägi silma ja põrutab kadunud Endel Pärna häälega: “Olen üle elanud 23 direktorit. Elan ka selle üle...”
Pole kellegi asi, mida teeb
Kui Arvo Kukumägi suvel autoroolist 4,2promillise joobega maha võeti, rõõmustasid paljud: lõpuks ometi on ka Kukumäest midagi kuulda. Tehku Kuku, mida tahes, miski ei murra tema filminäitlejamainet. Karismat.
“Olen muidu seadusekuulekas inimene. Et suvel Tartus see jama juhtus, oli mulle väga raske. Sõitsin parajasti ema-isa hauale Setumaale. Ostsin turult lilled kaasa. Aga seda, et tõepoolest napsine olin, ma ei salga,” räägib Kukumägi ja toob võrdluse legendaarse vanameistri Gary Oldmaniga. Mitte juhuslikult. On ju mõlemal mehel olnud aegu, kui alkohol on tugevam kui tahe.
“Vaadake, mis Oldman teeb. Uhke ju. Või mida jõudis teha näiteks narkootikumide kätte surnud Jimi Hendrix. Eks tehke järele,” soovitab Kukumägi. Kuid ta ei õigusta ennast. “Teate, kõige olulisem on see, mida me ise teeme. Kelle asi, mis firma aluspükse ma kannan või õhtuti kodus teen? Kui inimene teeb head tööd, siis puhaku või lehma lüpstes. Aga kui ta teeb sigadusi, siis tuleb sellele tähelepanu juhtida. Kui ma aga kedagi ei sega ja ajan oma asju omal moel...”
Purjuspäi autorooli istumine oli seotud ka kurva perekondliku sündmusega. Nimelt sai Kukumäe elus läbi järjekordne etapp - seitse aastat kestnud abielu Ailiga. Kolme aasta eest sündinud tütar Kadri-Hebo jäi küll ema kasvatada, kuid sellegipoolest kannab Arvo Kukumägi nüüd tiitlit noore lapse vana isa.
“Olen hea isa. Vähemalt ma ise usun nii. Kuigi me ei ela koos, püüan teda palju vaatamas käia ja temaga tegelda,” räägib Kukumägi silmade särades oma pisitütrest.
Poissmeheelu elades püüab ta õhtuti öömajale minnes süveneda raamatutesse ja muusikasse. Kui tuju on, siis luuletab. Kui tuju on, siis laulab. Või paneb peale oma lemmikplaate: Wagneri, Rollingud, Zeppelini.
Vajab häid inimesi ja toitu
Vähenõudliku inimesena lepib Kuku vähesega. “Mulle on ainult toitu vaja. Soojust, raamatuid ja häid inimesi enda ümber. Õnneks on neid viimaseid ka piisavalt,” ütleb Arvo Kukumägi, kes peab end mõnes mõttes ka väikeseks lapseks. Nimelt suudab ta vaimustuda väga väikestest asjadest.
“Kui näen lugupidamist või kellegi silmis rahulolu. Kui mulle praegu toodaks ukse ette Rolls Royce, jätab see mind külmaks. Mind see ei huvita,” räägib Kukumägi, kes seevastu poliitikast on põnevil. “Kui siin Eestis juba elada, siis teisiti ei saa. Ja kui ma juba sellisel ametipostil töötan, siis pean ka iga päev lugema Riigi Teatajat,” usub ta.
Film on ja jääb number üheks
Ilma küsimatagi on selge, et number üks Arvo Kukumäe elus on kino. Selline on kokkulepe ka tööandajaga, et juhul kui Kuku leiab taas filmitööd, pühendab ta iga viimase kui raku filmile.
“Oleks seda aga rohkem,” unistab 60 mängufilmis kaasa mänginud Kukumägi. Omal ajal oli ta suure koormusega näitleja ja tegi 3-4 filmi aastas. Kukumägi usub, et vast ainult Lembit Ulfsakil võib kontos rohkem mängitud filme olla.
“Ma ei tee ühtegi tööd uisapäisa. Isegi filmi mitte. Enne pean kõik filmi kohta teada saama. Kõik!” räägib Kukumägi, kellel on parasjagu soolas järjekordne magus filmiroll.
Reklaamfilmiga on Kukumäel vaid põgusaid kokkupuuteid. Kakskümmend aastat tagasi reklaamis ta sokke ja Vene paate. Paar aastat tagasi võis teda näha ka mingit kindlustusfirmat reklaamimas.
“Ei saa salata, pakkumisi on ikka. Aga ma ei taha reklaamida. No öelge palun, mis on minul ühist kartulikrõpsudega?” küsib Kukumägi ja ajab silmad suureks.
Kirsti Vainküla
