Folkloorinõukogu annab välja esimesed pärimuskultuuri auhinnad
Folkloorinõukogu selle tegevusaasta teema on nõukogu sekretäri Anne Ojalo sõnul pärimuskultuuri kaitse. Eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu traditsioonilise kultuuri kaitse vajalikkusele, levitades UNESCO "Rahvuslike elavate aarete" projekti ideid.
Sellest lähtudes asutas nõukogu pärimuskultuuri auhinna, mis omistatakse isikutele või isikute grupile sihipärase ja tulemusliku loomingulise, pedagoogilise, teaduslik-populariseeriva või organisatoorse tegevuse eest folklooripärandi järjepidevuse hoidmisel ja edasikandmisel.
Pärimuskultuuri auhinnale võisid Ojalo sõnul kandidaate esitada kõik pärimuskultuuriga seotud organisatsioonid ja üksikisikud. Esimesele pärimuskultuuri auhinnale esitati kokku kümme kandidaati, kelle hulgast valis ekspertnõukogu kaks laureaati.
Auhind antakse nõukogu otsusel üle iga aasta 16. novembril - päeval, mil kuulutati välja Eesti iseseisvusdeklaratsioon ja asutati Eesti Folkloori Selts.
Neljapäevasel üritusel asutab Folkloorinõukogu Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Pärimuskultuuri fondi algkapitaliga 10.000 krooni. "Algsummast 6.500 krooni on tulnud nõukogule annetustena, ülejäänud osa katab folkloorinõukogu," ütles Ojalo ETAle.
Samas esitleb folkloorinõukogu 16. CIOFFi rahvusvahelist folkloorifestivali Baltica 2001. Üritusest võtab osa ka Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu (CIOFF) president Kari Bergholm.
