Euroliit nõuab NATO-lt tõde uraani kasutamise kohta
Mitu Euroopa riiki, sealhulgas praegune Euroopa Liidu eesistujariik Rootsi, on Prodi avalduse kohaselt avaldanud survet NATO-le, et sõjaline allianss võtaks "Balkani sündroomi" uurida.
Bosnias paiknevad NATO juhitavad stabilisatsiooniväed lükkasid süüdistused tagasi teatades, et mürskudes sisalduv uraan, mida allianss 1992.-1995. aastal sõjas kasutas, kujutab vaid tühist riski. Sündroom sattus tähelepanukeskmesse pärast raportit, mille kohaselt kuus endises Jugoslaavias teeninud Itaalia sõdurit on saanud mürskudega kokku puutumist leukeemia ning surnud.
Prantsusmaa teatas eile viimase riigina, et alustab sündroomi eraldi uurimist pärast nelja prantslasest Balkani-veterani leukeemiajuhtumite ilmsikstulekut. Siiani pole kindlat tõestust, mis seoks leukeemia juhtumeil mürskudega.
Kaitseekspertide sõnul suurendab uraan raketi-, mürsu- ja kuulikoonuse soomuse läbistavust. Kokkusurutult pulbri kujul eraldab uraan mürgist radioaktiivset tolmu.