“Paralleele saab tuua mis tahes ühiskonna tasandil - Eestiga, praeguse Venemaaga,” räägib Neeme Kuningas. “Ooperi viienda pildi tegevus võiks toimuda meie all-linnas. Tsaar Boriss, tehes oma valitsusaja kokkuvõtet, kuulab oponentide kriitikat ja heidab neile ette, et nad süüdistavad ainult teda. Arvamused põrkuvad, nelisada aastat vana polii-tika on sama mis praegu: on otseütlemisi, on kaunisõnalisust, demagoogiat.”

Tsaar, kes ei tahtnud võimu

Mussorgski on Boriss Godunovi ajaloolist isikut, keda süüdistati troonipärija Dmitri tapmises, kujutanud vastutustundliku valitsejana. “”Boriss Godunov” tõstatab võimu ja vastutuse küsimuse,” arvab Kuningas. “Tsaar Boriss on ooperis tegelikult ainus, kes võimu ei taha, sest ta tajub sellega kaasnevat suurt vastutust,” räägib Kuningas. “Borissi mõjutatakse võimu üle võtma väga keerulisel ajal. Rahvas ootab, et ta Venemaa raskustest välja viiks. Ta ei saa sellega hakkama. See pole aga tema süü, sest Venemaad tabavad nälg, ikaldus, sõjad. Rahvas pettub ja pöördub Borissist ära.”

Pärast Borissi ebaõnne püüavad võimu haarata tsaarinnaks pürgiv Marina ja Vale-Dmitri - endine munk Grigori. Boriss sureb, Venemaa on aga endiselt suurtes raskustes.

Noored lauljad vene keelt ei mõista

Eelmises “Boriss Godunovi” lavastuses 21 aastat tagasi tegid kaasa nii Mati Palm kui ka Teo Maiste, kes laulavad ka seekord peaosa - tsaar Borissi. “See on basside ooper,” viitab Neeme Kuningas sellele, et Boriss Godunovi mitu kandvat rolli - tsaar, kroonik Pimen - on bassipartiile kirjutatud. “Kuna teatris on praegu nii palju häid lauljad, on hea võimalus nad välja tuua. Probleem on noortega, kes pole vene keelega harjunud. Kümme aastat tagasi oli iseenesest mõistetav vene keele häälduse valdamine - nüüd peab noortele seda õpetama. Tänu sellele saavad vanad ooperis hea võimaluse oma kogemusi jagada noorematega, keda selles lavastuses on palju debüteerimas.”

Estonia mängib algversiooni

Maailmalavadel esitatakse ooperi eri versioone, sest Mussorgski kirjutas 1869. aastal valminud ooperi Vene vodevillikomitee nõudel kaks korda ümber (esimene kord kästi tal lisada primadonna roll). Ooperil on ka mitu eri redaktsiooni. “Meie valisime kõige esimese variandi, mis sobib Estoniale kõige paremini - meie väikesel laval ei saa täielikku vaatemängu pakkuda,” selgitas etenduse muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi. Ooperi tuntumad versioonid on pompoossemad ja vaatemängulisemad kui Estonias esitatav.

Lavastaja sõnul jääb ooper lavale pikas ajaks.


Boriss Godunovi vaenlane oli Vale-Dmitri

Boriss Godunov elas aastatel 1551-1605 ning valitses Venemaad tsaarina 1598-1605. Godunov oli eelmise suure tsaari - Ivan IV (Ivan Julma) favoriit. Tsaar Ivanil aitas ta Venemaal uuendusi läbi viia (sotsiaal- ja administratiivsüsteemi organiseerimine). Arvatakse, et pärast Ivani surma (1584) lasi Boriss tappa Ivani noorema poja Dmitri, et kindlustada endale trooni. Borissi valitsemise ajal 1604. aastal püüdis omakorda trooni enda kätte haarata Vale-Dmitri, inimene, kes väitis, et ta on Ivan Julma poeg. Pärast Borissi surma ei suutnud trooni Vale-Dmitri vastu kaitsta ka Borissi poeg Feodor.


“Boriss Godunov”

Helilooja Modest Mussorgski

Libreto Modest Mussorgski Aleksander Puðkini samanimelise draama ja Nikolai Karamzini “Vene riigi ajaloo” põhjal.

Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi

Lavastaja Neeme Kuningas

Lavakujundus Anna Kontek (Soome)

Peaosades Mati Palm, Teo Maiste, Leonid Savitski, Riina Airenne, Vello Jürna

Helen Arusoo