Nüüd juba kümme aastat Eestis elanud armeenlanna raamatut "Penelope" pole eestlased veel lugeda saanud, aga juba tõlgitakse seda välismaal saksa, prantsuse ja hollandi keelde. Raamatu heast läbimüügist on huvitatud Londoni agentuur Synopsis. Kohe-kohe tuleb tõlge hispaania keelde. Mais ilmub raamat esimest korda vene keeles - aga Moskvas.

Asjatundjad ütlevad, et selline tõlkemenu on Eestis harv nähtus. "Väga tavatu ja kõva saavutus!" ütleb kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer. Miks välismaised kirjastajad just "Penelope'i" vastu nii suurt huvi tunnevad, ei oska õieti öelda veel keegi. Seda ka mitte, millal seda eesti keeles lugeda saab. Kultuurkapital raamatu väljaandmist ei toetanud.

Varem on romaan täismahus ilmunud vaid vene ajakirjas Zvezda, ühes kolmest sealsest juhtivast kirjandusajakirjast. Zvezda on ainuke, mida ei anta välja Moskvas, vaid St. Peterburgis.

"Peterburi vaim erineb Moskva omast kõvasti - on palju peenem ja intelligentsem," kiidab abikaasa Kalle Käsper, samuti kirjanik.

Kui Gohar paar aastat tagasi raamatut kirjutama hakkas - sest Kalletshka, nagu ta meest kutsub, käis peale -, läks mööda ainult mõni kuu, kui ta murdis turul parema käe luu. Pärast seda ei kirjutanud ta pool aastat midagi, sest käsi oli kipsis ja kirjutusmasin Jadran vana ja kolises trükkides Kalle sõnade järgi nagu kuulipilduja. "R"-tähte ei teinud masin üldse. Gohar tegi sel ajal mõttetööd.

"Kui käsikiri oli ära trükitud, tegime kõik r-id ise käsitsi üle. Kõik leheküljed!" Gohar, armeenia silmad tumedat naeru täis, istub, jalg üle põlve, ta on rahu ise ja tundub täpselt teadvat, mida teeb.

Varraku peatoimetaja Krista Kaer oligi see, kes soovitas Goharil saata käsikiri Londoni agentuuri Synopsis Moskva filiaali. (Kirjastuses Varrak on Kalle ja Gohar tõlkinud kahekesi eesti keelde paar vendade Strugatskite raamatut.) Kuna siin puudub korralik raamatute müügisüsteem, siis saatis kirjanikupaar kirja Moskvasse teele. Vastus, ootamatult positiivne, tuli kähku: "Oleme Teist juba kuulnud. Ajakirja Zvezda toimetajalt, kuulsa Joseph Brodsky healt sõbralt."

Välismaal tutvustatakse Gohar Markosjan-Käsperit kui "Eestis elavat Armeenia päritolu vene kirjanikku". Üldse on Gohari nimi välismaa kirjastajatega tihti teemaks tulnud. Näiteks on prantslased avaldanud soovi jätta pikast nimest alles ainult teine pool - nende jaoks huvitav ja võõra kõlaga Käsper, venelased jälle näeksid raamatukaanel ainult esimest - tuttavlikku Markosjani. Nii võib Gohari raamat eri riikides ilmuda eri nimede all, nagu oleks eri inimeste kirjutatud. Kõik sellepärast, et paremini müüks. Gohar ise ainult naerab selle peale.

"Gohar" tähendab armeenia keeles kalliskiviaaret. ("Hasmik" - Gohari õde, "Penelope'i" peategelase prototüüp - jasmiini.) Kui ajakirjanik palub Kalle Käsperil öelda, mis tema arvates naise raamatu nii kiiduväärseks teeb, ei varja Kalle oma uhkust, vaid elavneb diivaniotsal ja teatab: "See on tõeliselt hästi - just kirjanduslikult hästi - kirjutatud raamat! (Täpselt sama ütleb kirjastaja Krista kaer - B.P.) Teravmeelne raamat ulja kangelannaga, kellel on küll raske, aga kes sellest hoolimata ei virise." Kalle räägib, kuidas Saksa kirjastus Rowohlt kavatseb kuulutada "Penelope'i" hooaja tõlkeraamatuks. Rowohlt võitis oksjoni, mille Synopsis kirjastustele korraldas. Ta on pisut ebaeestlaslikult uhke ja kiidusõnadega pillav. Ja samas räägib ta ka nii loomulikult, nagu oleks see nende peres igapäevaasi, et ühel kirjatöö nii hästi läheb.

Ja veel räägib Kalle sellest, kuidas "Goharile on iseloomulikud pikad laused ja pooltoonid. Kalambuurid ja sõnamängud ja püüd leida üles tundevarjundid. Ja kuigi jutustuses võib olla sees "ulmelist elementi", jäävad tema kangelased ja maailm ikkagi äratuntavalt realistlikuks..." Gohar on pööranud stiilile kõvasti tähelepanu, aga see on vene kirjanduses tavatu, ütleb ta.

"See on maagiline realism," ütleb Krista Kaer. Oma kogemustest Armeenias ja mujal ning lugemusest on Gohar loonud piisavalt originaalse raamatu, et sellel on midagi pakkuda ka teistele rahvastele," lisab ta.

Möödunud aastal valmis doktorikandidaat Gohar Markosjan-Käsperil teinegi romaan - "Helena" (originaalis "Jelena"), mille sündmustest pooled leiavad aset Eestis. Ka selle romaani vastu on välismaalased juba huvi tundnud.

"Penelope" paelub välismaa kirjastajaid

Gohari kirjanikust abikaasa Kalle Käsperi sõnul on "Penelope" irooniline parafraas iiri modernismiklassiku James Joyce'i kuulsast "Ulyssesest".

Nagu "Ulysseseski" (Joyce kirjutas selle sensatsiooni tekitanud romaani aastal 1922, see kujutab ühte päeva kolme dublinlase elust ning seal kasutatud teadvusvoolu-tehnikaga on ta mõjutanud 20. sajandi romaani arengut) toimub selle raamatu tegevustik samuti ühe päeva jooksul. Kangelanna, lihtne noor naine Penelope (kelle prototüübiks on Gohari õde Hasmik), käib ühe päeva jooksul mööda sugulasi ja sõbrannasid ning otsib võimalust pesemiseks.

"Aastatel 1993-1994 oli Armeenias raske aeg," ütleb Jerevanis sündinud Gohar, kelle sõnul raamat sellest ajast räägibki. "Ei olnud ei elektrit, gaasi ega kütet ja inimesed istusid kütmata korterites. Sooja vett sai elektriga - aga elektrit sai ainult paar tundi päevas."

Vett otsides kohtub Penelope erinevate inimestega, ka endise ning praeguse kallimaga. "Raamat räägib nende inimeste elulugudest ja elust Armeenias, sisaldab ka arutlusi genotsiidist, millest nõukogude ajal rääkida ei oleks saanud." Genotsiidi käigus tapsid türklased kõik Gohari vanavanemad peale vanaema, kes siis oli kõigest 7aastane.

Birgit Püve