ÜLEVAADE: 20 aastat arvutirevolutsiooni ehk kuidas jõuti M$-i maailma
Arvutid võtsid enda alla terveid hooneid ning maksid müstilist hinda. Raaliturul ülivõimsalt valitseva IBMi positsioon oli esimest korda kõikuma löönud: veel mõned aastad tagasi garaaþis tegutsenud firma Apple lõi neilt järjest suurkliente üle.
IBMis jõuti kähku arusaamisele, et vaja on midagi ette võtta. Nii asutigi välja töötama personaalarvutit, arvutit, mida iga väikefirma saaks endale lubada. Ega projekti erilist usku polnud: arendustiimi kuulus vaid mõnikümmend inimest. Ometi sündisid just seal suurkompanii kohta üliprogressiivsed otsused.
IBM kasutas PC loomisel täiesti uut, senisest sootuks avatumat lähenemist. Aja säästmiseks osteti isegi operatsioonisüsteem sisse. Igaüks, kes tahtis, võis uuele arvutile tarkvara kirjutada, toota lisaseadmeid, isegi luua süsteemiga täielikult ühilduvaid, kuid odavamaid masinaid.
Ehkki selline avatus tähendas IBMile küll oodatust väiksemat kasumit, ei petnud uus personaalkompuuter ehk PC talle pandud lootusi: Apple´ile tehti ära.
1981 - Turule tuleb IBM PC, esimene laiatarbearvuti (Apple II oli tootmises alates 1977. aastast), millele teised tootjad võisid piiranguteta ehitada täielikult ühilduvaid seadmeid. IBM PC baasmudeli hinnaks kujunes 3000 dollarit. 5 MB mahutav kõvaketas maksis tänases vääringus ligi 50 000 krooni, 300-megane aga üle veerand miljoni krooni!
1982 - Compaq ja hulk teisi firmasid asus valmistama IBM PC kloone, mille tagajärjel algas arvutihindade pidurdamatu langus. Ilmavalgust nägi ajakirja PC Magazine’i esimene number. E-postis kasutati esimesi smiley’sid.
1983 - Tabelarvutuse turule murdis ülivõimsalt programm Lotus 1-2-3. IBM tõi turule uued mudelid: XT (10MB kõvakettaga) ja AT, nende võidukäiku varjutas aga Apple´i Lisa - esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti. Ilmus Microsoft Word 1.0. Detsember oli üliedukas Apple´ile: ostja leidis 110 000 Apple II-tüüpi masinat.
1984 - Hewlett-Packard ehitas laserprinteri. Esimesest LaserJetist oleks abi tänapäevalgi: masin trükkis minutis 8 lehekülge 300dpi resolutsiooni juures. Müügile ilmus Apple Macintosh. Sony ja Philips said valmis CD-ROMi. Intel tõi turule superkiire 286-protsessori.
1985 - Internetis võeti kasutusele esimesed.com-aadressid. Firma Apple boss ja asutaja Steve Jobs lasti lahti, kuna tema legendaarselt ülbest juhtimisstiilist sai lõplikult kõrini nii investoritel kui juhtkonnal.
1986 - Müüki jõudsid 386-protsessoriga arvutid.
1987 - Uute VGA-videokaartidega muutus pilt arvutiekraanil oluliselt värvilisemaks. Kogu maailm mängis firma Maxis linnasimulaatorit SimCity. Algupäraste IBM PC-masinate tootmine lõpetati.
1988 - Välja ilmusid esimesed tegelased, kes kuulutasid üleüldist hävingut, mida toob endaga kaasa aasta 2000 saabumine. Paraku ei leidnud nad kuigi palju mõttekaaslasi - kõik nad mängisid parajasti Tetrist, Nõukogude Liidust pärinevat esimest tõsiseltvõetavat IT-vidinat.
1989 - Firma Microsoft lasi välja Wordi esimese Windowsi-versiooni. Kuna võrku pääses vaid surmaeglase modemi (kiirus 0,3-2,4 Kbps) abil, töötati välja pildiformaat, mis ei nõudnud palju laadimisaega (Compuserve GIF). Sellesse aastasse jäävad ka esimene jutukas ja värvilise vedelkristallekraaniga varustatud sülearvuti (hind 8499 dollarit). Microsofti aastakäive ületas tarkvarafirmade seas esimesena maagilise miljardi dollari piiri. IBM ja Microsoft saavad veel hästi läbi: IBM soovitas odavamatesse arvutitesse Windowsit, Microsoft aga kuulutas OS/2 võimsate arvutite operatsioonisüsteemiks.
1990 - Kogu maailma arvutites alustas võidukäiku operatsioonisüsteem Windows 3.0: ainuüksi esimesel päeval kulutas Microsoft promole kolm miljonit dollarit. Kirja pandi esimesed read html-koodi, milles tänapäeval luuakse enamik internetisaite. Müüki ilmusid esimesed 3d-prillid.
1991 - Pärast seda, kui AMD Inteli 386-protsessori kloonimisega hakkama sai, oli Inteli monopoolne protsessoritootjapõli läbi. Meie põhjanaaber Linus Trovalds asus arendama uut operatsioonisüsteemi Linux, mis algidee kohaselt leviks tasuta ja oleks ka igaühe soovi järgi omal käel muudetav.
1992 - World Wide Web’i elik õige internetiajastu algus. WWW sai otsekohe nimeks World Wide Wait. Müügile ilmusid 14,4Kbps modemid. Operatsioonisüsteemi Windows 3.1 turule tuues sai Microsoft tarkvaraturul kõigutamatu positsiooni: esimese viiekümne päevaga haarati lettidelt miljon koopiat.
1993 - Ilmus Doom (mida siiani peetakse mõttetu tulistamisega vägivallamängu sünonüümiks), pannes aluse viimase peal graafikaga kolmemõõtmelistele mängudele. Esimene sülearvuti sai CD-ROM-seadme, protsessoritootja Intel hakkas promoma Pentium-protsessorit. Apple Computers sulges vaikselt Apple II tooteliini - 17 aasta jooksul oli neid masinaid toodetud 5 miljonit. Samal aastal tutvustas aga Apple esimest pihuarvutit: Apple Newton, mille puutetundlik ekraan suutis arvutile selgeks teha kuvarile kirjutatu. Seda imemasinat suudeti 100 000 kroonini ulatuvale hinnale vaatamata müüa kümne esimese nädala jooksul tervelt 50 000.
1994 - Arvutigurude lemmiksõnaks sai internet, mis aga ei leidnud eriti laia kandepinda. Microsoft kuulutas koguni interneti jamaks ning lubas luua oma võrgu. Mosaic Communications lasi välja Netscape Navigatori nime kandva internetibrauseri esimese versiooni. Tegevust alustasid esimesed internetiportaalid, näiteks Yahoo!. USA hakkas Microsofti riiklikul tasandil süüdistama monopoolsuses.
1995 - Microsoft valmistus müügile tooma operatsioonisüsteemi Windows 95, võttes tööle 1600 tehnikaspetsialisti. 24. augustil jõudis kauaoodatud uue põlvkonna operatsioonisüsteem 20 000 kaupluse lettidele. Valmis “Toy Story” - esimene film, mis on üleni loodud kolmemõõtmelist arvutigraafikat kasutades. 79minutise filmi jaoks kulus 800 000 arvutitöötundi. Esimest korda kasutati RealAudiot.
1996 - SVGA videokaardid, DVD-seade ja 56 Kbps modem andsid nii multimeediale kui koduarvutitele täiesti uue sisu. Müüki jõudis esimene mäng “Tomb Raideri” sarjast. Microsoft asus võimsalt ründama pihuarvutite turgu: Gates kuulutas, et pisiarvutite universaalne operatsioonisüsteem WindowsCE saab olema isegi igas mikrolaineahjus.
1997 - AMD tuli turule K6-sarja protsessoritega, mis esimest korda ei jää Inteli toodangule põrmugi alla. Vahepeal Apple´isse naasnud Steve Jobs tõi firmasse 150 miljonit USA dollarit Microsofti raha. See andis vahepeal pankroti äärele jõudnud firmale uue tõuke arenguks.
1998 - Apple tuleb välja iMac’iga, näidates, et arvuti ei pea mitte olema igava välimusega hall tolmunud kast laua all. Ehkki iMaci saatis fenomenaalne edu, ei teinud “traditsiooniliste” arvutite tootjad sellest siiski oma järeldusi. Mõni kuu pärast uue operatsioonisüsteemi Windows 98 müükijõudmist konstateeriti, et Microsoft on tõusnud maailma suurima börsiväärtusega ettevõtteks. Kahe internetisirvija, Netscape Navigatori ja Internet Exploreri kahevõitlus lõppes Netscape Communicationsi ülevõtmisega America Online´i poolt.
1999 - Ameeriklased varusid kuivtoitu, konserve ja patareisid - aasta möödus Y2K (2000. aasta arvutivea) hüsteeria tähe all. Esimest korda jõudis AMD Intelist ette: viimase Pentium III-protsessor oli nõrgem kui AMD Athlon. Steve Jobs jätkas iMac’i edu sülearvutite turul: MacWorldi messi peamine uudis oli iBook - iMac stiilis läppar.
2000 - Aastavahetus möödus rahulikult, USA Ülemkohus asus Microsofti monopoolse seisundi kuritarvitamise eest lammutama. Palm Canada tutvustas pihuarvutit Palm IIIc, mis soodsa hinna/võimsuse-suhte tõttu võitis otsekohe paljude tehnokraatide südame. Intel lasi välja Pentium IV-protsessori. IBM tehasest väljus sülearvuti ThinkPad, mis kandis aukartust äratavat järjekorranumbrit 10 000 000.
2001 - Muusikafailide vahetamiseks loodud süsteem Napster läks heliplaadifirmade kontrolli alla. Interneti püsiühendus jõuab kodudesse. Microsoft asub läbi suruma oma.net strateegiat - tarkvara tuleb netist ja selle eest tuleb maksta kuumaksu. Maailma populaarseim kontoritarkvarapakett MS Office jõuab kümnenda versioonini, mis on senistest kallim ja sisaldab eelmistega võrreldes vähe uuendusi..
