SLÕL: Maru nõudis Kurtnas inimelu
Ametlikult mõõdeti Kohtla-Järvel tuule tugevuseks 25 meetrit sekundis. “See on siiski kümnepalline torm. Vihma tuli ka, aga lausa uputust ei olnud - mõnes kohas ulatus vesi tänaval põlvini,” räägib kohtlajärvelane.
Põhjaranniku fotomees Argo Soolep meenutab, et ta pole 400se filmi puhul talvelgi pidanud nii pikka säriaega kasutama, kui eile tormijärgseid pilte tehes: pool sekundit.
Tänaval ikka kõndida sai?
“Tuul ei lükanud ümber ja auto jäi ka sinnasamasse, kuhu ta hommikul jätsin,” ütleb Soolep. “Seenenaised ei teinud samuti tuulest välja - müüsid poe ees edasi. Kuid maru oli muidugi päris vinge.”
Kolm kilomeetrit palkidest maanteed
“Päästemeestel oli väga raske päev,” ohkab päästeameti pressiesindaja Priit Laos. Ta räägib kahe telefoniga korraga. Teisest kõnetorust on kuulda, kuidas Virumaa päästja kirjeldab: “No ega siin maantee peal asfalti enam näha ei ole, kolm kilomeetrit on ainult palgid reas.”
Nii hullusti murdis metsa Tudu ja Palasi vahelisel teel. Tudu kant kannatas palju - tuul viis seal majakatuseid pealt ja jättis kasvuhoonetest vaid ribad järele. Tormikahjud olid eile suured ka Rakverest Avinurme viival maanteel.
“Mul jäi hing kurku kinni, kui helistati Jõgevamaalt ja räägiti, kuidas suur puu langes sõiduautole otsa. Autos oli laps,” meenutab Laos. “Õnneks tuli järgmise lausega välja, et auto sai küll viga, aga laps pääses siiski tervelt.”
Hoiatus ilmamuutusest tuli eile ennelõunal ja puudutas mõlemat Virumaad, Järvamaad, Tartumaad, Jõgevamaad ja Võrumaad, kus oli hetk varem mõõdetud rohkem kui 33 soojakraadi.
“Tegelikult käis torm üle ka Viljandimaast,” ütleb Laos. “Päästjate endi hooned on muidugi majad nagu kõik teisedki, pole õnnetuste eest kaitstud. Kolga-Jaanis jäigi tuletõrjedepoo tormile ette ja sai kannatada.”
Piibe maantee ja Tartu maantee lõigati läbi
Tartuga katkes Tallinnal ühendus pea täiesti, kui Piibe maanteel langesid puud sõiduteele ja suurel Tartu maanteel koguni mitmes paigas - näiteks Puurmanis ja Laeva teeristil.
“Me katsume puud teedelt õhtuks ära saada,” lubas Priit Laos, kuid hoiatas liiklejaid sellegi poolest. “Maanteed on vihmamärjad ning lehti ja oksi täis, libedaga võib kergesti õnnetus tulla.”
Ta lootis siiski, et torm Tallinna ei jõua - kuigi ilmaennustajad lubavad ka tänaseks rasket päeva.
“Tallinnas pole häda mitte niivõrd puudes, kuivõrd selles, et on väga palju reklaamtahvleid. Need hakkavad juba suhteliselt nõrga tuulega lendama, ja kuna rahvast on ümberringi palju, siis võivad ka tagajärjed ettearvamatud olla,” kinnitab Laos ja loodab kogu südamest, et Tallinn ilmaõnnetusist kõrvale jääb.
Mujal tuleks aga inimestel ettevaatlik olla, metsas kolamise võiks unustada, et mitte langevate puude alla jääda.
“Kõige kindlam on kehva ilmaga kodus,” hindas ka kohtlajärvelane olukorda. “Praegu oli nii, et kohe, kui tuul pisut vaibus, jooksid kõik vaatama, et mis lahti ja kus puud kukkusid. Ameeriklased on teinud tõsielufilmi neist tüüpidest, kes orkaane jälgivad. Ma arvan, et meil ei tasu end keeristormi juurde toppida,” hindab ta olukorda kainelt.
“Jumal tänatud, et auto terveks jäi!”
“Just mõtlesin, et sain veel enne suurt vihma koju. Vaevalt olin tuppa jõudnud, kui kuulsin suurt raksatust ja auto hakkas undama. Mõtlesin - nüüd auto läks. Jooksin välja. Auto oli okste alla mattunud. Täiesti nagu dþunglis. Õnneks oli autoga kõik korras,” räägib Valentin, kelle majale Tartus Vaksali tänavas suur haavapuu peale kukkus.
Autoga õnneks midagi hullu ei juhtunud, vaid üks pisem oks tegi katusele väikese mõlgi. Maja katuse seisukorda ei oska Valentin veel hinnata. Oksi on seal nii palju, et eile õhtuks polnud ta kõiki koristada suutnud.
Murdunud puid oli eile pärastlõunal Tartumaal kõikjal. Ühtegi suuremat õnnetust siiski ei juhtunud. “Tulin tormi ajal just Tartust koosolekult, puud olid igal pool maas. Kartsin, et tuleb tihe tööpäev, kuid eriti pole väljakutseid olnudki,” võib kergemalt ohata ka Tartumaa päästeteenistuse Puhja tugikomando pealik Gennadi Leppik.
Siinkirjutaja oli tormi ajal teel Viljandist Tartusse. Mõnikümmend kilomeetrit enne Puhjat pidi loodusele alla vanduma ka meie auto. Tiheda vihmasaju pärast olid pea kõik teel liiklevad autojuhid nina võimalikult vastu esiklaasi surunud - muidu ei saanud maanteest üldse sotti. Välgusähvatused olid nii tugevad, et tundus, nagu oleks autos päevavalguslamp põlenud. Kui aga lendama hakkasid esimesed puud, ei jäänudki muud üle kui sõiduk teepervele tõmmata ning looduse etteastet paduvihma, piksenoolte ning veetuisuga kõrvalt jälgida.
Sama meelt olid teisedki sõidukijuhid. Muidu üsna tiheda liiklusega Tartu ja Pärnu vaheline maantee oli otsekui mahajäetud.
Vaatleja märg töö
Kui tavainimesed püüavad selliste tormide ajal end võimalikult vagusi kuskil toanurgas hoida ning pelglikumad tõmbavad kõik elektriseadmedki seinast välja, siis meteoroloogiajaama vaatlejatele on torm just üks töisemaid aegu. Juba esimeste kõuekärgatuste ajal tuleb Tallinna saata ohutelegramm. Kui tuule suund muutub, siis jälle uus, ja nii kuni tormi lõpuni.
Tartu meteoroloogiajaama vaatleja Ingrid Nikluse sõnul tuleb kohustuslikku kontrollreidi teha neli korda päevas: hommikul kell viis ja kaheksa ning õhtul samal ajal. Kindlaks tuleb teha sademete hulk, õhuniiskus, temperatuur. Kõige suurema julgustüki peab aga vaatleja korda saatma aga rahe ajal. Tehnikast hoolimata pole raheterasid siiani hakatud koguma teisiti kui vaid inimjõu abil. “Tänagi, kohe kui nägin, et esimesed raheterad vastu akent lõid, jooksin purgiga välja. Seisingi siis seal, et kohustuslikud kümme rahetera kätte saada,” pajatab Niklus oma töö märjemast poolest.
Kümmet rahetera on vaja selleks, et mõõta nende diameeter ning siis arvutada keskmine. “Ei jõudnudki neid ära oodata,” peab vaatleja tunnistama. Rahe sai enne otsa.
Pool juuli normist poolteise tunniga
Ingrid Nikluse sõnul algas vihmasadu Tartumaal kell 13.40 ning kestis 14.55ni. Tunni ja veerandiga sadas maha
37,1 mm, mis on pea poole rohkem kui juuli teise dekaadi norm ning pool kogu juuli normist. Milvi Jürissaar Tartu lennujaama ilmateenistusest teadis öelda, et tuule kiirus oli puhanguti 23 m/sek ning isegi rohkem. Poole kahe ja kahe vahel tõusis õhutemperatuur 31,6 kraadini ning tormi lõppedes langes järsult 18,3 kraadini.
“Ma küll täpselt ei mäleta, kuid selline torm oli viimati kas 60ndate lõpus või 70ndate alguses,” meenutab Jürissaar.
Olgu siia veel lisatud, et tormist ei jäänud Tartu puutumata ka üleeile öösel, kui Jürissaare sõnul kallas veerand tunni jooksul alla 24,1 mm sademeid. Seega on vähem kui ööpäeva jooksul pea terve juuli sademetenorm 78,3 mm juba täis.
“Ma vaatan, et hakkabki varsti jälle pihta. Üks müristus juba oli, ootan teise ka veel ära ning siis saadan ohutelegrammi teele,” ütles Niklus eile õhtul sinakashalli taeva poole vaadates. Ööseks oli antud ka trombihoiatus, mis rahvakeeli tähendab, et on oodata keeristormi.
Ott Karulin
Viga said elektriliinid
Kell 5 pärastlõunal oli torm kogu Eestis rivist välja viinud 1054 trafopunkti, ütles Eesti Energia pressiesindaja. Viljandimaal oli puru 250, Jõgevamaal 220, Lääne-Virumaal 200 trafopunkti, mujal õnneks vähem. Kohati oli katkestusi ka 330kilovoldistes kõrgepingeliinides. “Kõik meie brigaadid on väljas, et kahjustusi kõrvaldada,” kinnitas pressiesindaja.
Äike viis Lõuna-Eestis telefoniühenduse
Eilne äike põhjustas Lõuna-Eestis voolukatkestuste kõrval häda ka telefoniomanikele. Tartumaal ei saanud takistusteta helistada 700, Viljandimaal 400 ja Raplamaal 200 telefoniomanikku. Tõrkeid oli ka teistes maakondades, kuid siiski vähem.
Tõnis Erilaid
