Sakslased küüditati Siberisse ja Põhja-Kasahstani, kus ligi kolmandik inimestest külma ja nälja kätte suri. Volga äärde tagasi pöörduda lubati neil alles 1973. aastal. Seda otsustasid teha vaid vähesed. Enamus endistest volgasakslastest ootas veel umbes 20 aastat ja naasis siis juba Saksamaale.

Ligikaudsetel andmetel on viimase kümne aastaga Saksamaale kolinud umbes kaks ja pool miljonit Venemaal ja SRÜ riikides elanud sakslast ning nende sugulast. See fakt ei ole jätnud külmaks ka Vene võime. Venemaa aserahvusminister Aleksei Tomtossov tunnistab, et sakslaste emigreerumine on tekitanud Venemaale tugevat majanduslikku kahju, selgitades, et just volgasakslased olid tublimad töötegijad nii Kasahstani uudismaal kui ka Siberis.

Praegu, mil Saksamaa suhtumine vene immigrantidesse on jahenenud, üritab Venemaa valitsus rahvuspoliitikat arendades veel päästa, mis päästa annab. Kurva tähtpäeva puhul korraldas rahvusministeerium Venemaa sakslastele kahepäevase kongressi, arutamaks nende sotsiaalseid ja kultuuriprobleeme. Rahvusminister Aleksandr Blohhini sõnul on riigipoolseks eesmärgiks see, et etnilised sakslased tunneksid end Venemaal hästi ja neil oleksid kõik võimalused kultuuriliselt areneda.

Rahvusliku kultuuriautonoomia alla ühendunud Venemaa sakslased leiavad pragmaatiliselt, et territoriaalset autonoomiat ei ole neil mõtet enam isegi taotleda. Ühenduse juht Vladimir Bauer kinnitab, et volgasakslaste kõige olulisemaks sihiks on praegu saada riigi poolt rehabiliteeritud. Baueri hinnangul pole üksikisikust sakslasel Venemaal elades erilisi probleeme. Sakslased võivad tänapäeval saada isegi ministriteks nagu on German Gref või kubernerideks nagu Viktor Kress ja Eduard Rossel, kuid rahvusel tervikuna oleks nagu märk küljes.

Volgasakslased ootavad, et Venemaa nende vastu tehtud ülekohtu eest avalikult vabandaks, kuid võimude väitel piisab kümme aastat tagasi vastu võetud üldisest rehabilitatsiooniseadusest. Vladimir Bauer, kes on selle eesmärgi nimel aastaid kabinettide uksi kulutanud, räägib, et võimuesindajad kardavad, nagu võiksid peale sakslastele vastutulekut hakata pead tõstma ja oma õigusi nõudma ka teised Venemaa vähemusrahvused.

Sakslastesse suhtub Vene riik isegi paremini kui teistesse, leiavad volgasakslased. Osalt on see nende arvates ka president Putini teene. Saksamaal elanud ja saksa keelt oskava Putini võimuletulekuga on saanud uue hoo sisse nii Vene-Saksa suhted kui ka siseriiklik rahvuspoliitika. Venemaa sakslased autasustasid Putinit nende teenete eest eile Katariina II nime kandva medaliga, lootuses, et president ka isiklikult nende kongressile kohale ilmub ja volgasakslaste mured oma südameasjaks võtab. Putin aga ei õigustanud sakslaste lootusi.

Üve Maloverjan, Moskva