Humanitaarinstituut jätkab vastuvõttu
Kui enamiku kõrgkoolide uute tudengite nimekirjad on tänaseks suletud, siis Eesti Humanitaarinstituut võtab teise vastuvõtuvooru dokumente vastu 17. augustini.
Humanitaarinstituudi akadeemiline sekretär Maris Pähn peab suvi läbi kestvat vastuvõttu paindlikuks ja õppurisõbralikuks, olgugi see instituudi oma töötajatele küllalt koormav. Tema sõnul ei ole augustivoor pelgalt järelnoppimine. “Oleme jälginud, et ka sügisene vastuvõtt on toonud väga häid, andekaid ja tugevaid üliõpilasi.”
Sisseastumiseks tuleb teha kirjalik eksam, mis koosneb ühest või mitmest lühiesseest või arutlusküsimusest ning läbida vestlus. Kevadise vooruga pääses instituuti 18 uut tudengit keskhariduse ja 7 kõrghariduse baasil. Viis kandidaati pidi jääma ukse taha. “Igal aastal on see nagu pähklite või õunte pealt ennustamine: me pole ette pannud arvu, kui palju vastu võtame, vaid vaatame, et keegi, kes seda tõesti väärt on, ukse taha ei jääks,” selgitas Pähn. Tema sõnul tohib juunis läbikukkunu nüüd ka teisele katsele tulla.
LEMBIT PETERSON OOTAB UUSI TEATRITUDENGEID. Teatriõppetooli juhataja Lembit Petersoni sõnul teadis ja tahtis juuni vastuvõtule tulla suhteliselt vähe noori, samuti võtsid paljud pikema mõtlemisaja õppemaksu suurust kuuldes (üle 12 000 krooni semestris). Nii ootab ta augustis rohkem soovijaid. “Väike erilootus on, et tuleks rohkem noormehi,” lisas Peterson.
Õppejõu selgitusel on erialakatseteks viis ülesannet, mida saab eelnevalt ette valmistada: luuletus, proosapala, muusikaline eneseväljendus, näide varasemast loomingust, kirjatöö 1-1,5 lehekülge teemal ”Miks teater?”. Katsetel antakse ka improvisatsioonilisi ülesandeid ja etüüde. “On hea, kui inimene saaks peale sisseastumiseksameid selgust endas ja oma valikuvõimalustes ning lahkuks tundega, et tema inimväärikust pole alandatud,” mõtestas Peterson katsetel valitsevat õhkkonda. “Inimene ei tohi olla teise käes mängukanniks.”
Humanitaarinstituudi teatrikoolituse eripäraks on Petersoni hinnangul võimalikult laiapõhjaline humanitaarharidus. “Et noor inimene oleks tulevikus nii oma hingelistes, kunstilistes kui ka majanduslikes valikutes vabam.”
"LAVAKA" EDASIARENDUS. Erialaõpet iseloomustas õppetooli juhataja kui arendust õppetooli pedagoogide omandatust konservatooriumi lavakunstikateedris ja kutselise teatri praktikas kogetust. “Eesti teatri põlvkonnad on üles kasvanud Moskva Kunstiteatrist lähtuvate traditsioonide najal. Pole meiegi neist kohkunud ega tüdinud, vaid omal kombel sellest kogu maailma teatrikultuuri rikastanud varamust ammutada.”
Praegu õpib instituudis teatri erialal 15 inimest. Puudub kursuste ja lendude süsteem. Erialaloengutes ollakse koos, keelte ja üldainete valikus vabad.
Lembit Peterson arvas, et on hea, kui Eestis jagub mitmeid võimalusi teatrialase hariduse saamiseks. “Üliõpilaste vastuvõtt teatri erialale on alati tugevalt mõjustatud vastuvõtjate vaimsest hoiakust, sellest tulenevatest arusaamistest ja maitsest. Olgu see valijate-koolitajate ring laiem. Et hiljem kujuneks ka teatris erinevate vaimsete suundadega inimestele tegevusvõimalusi.” Ta lisas, et alati on huvitav, kui erinevatest koolidest tulnud inimesed omavahel loomingus kohtuvad.
