Maakodu saab ka 40 000 krooniga
Viimase kahe aasta jooksul on 30-ndates eluaastates eestlaste seas trendiks saanud lihtsa maakodu ehk oma Eestimaa tükikese omamine. Seda otsivad enamasti pered, kes on suuremad reisimised juba ära reisinud ja kel pole oma maja. Kuna enamasti on neil kaelas ka korterilaen, üle 70 000 krooni maakodu eest maksta ei suudeta. Nii ollaksegi leppinud sellega, et maja ei pea olema juba ostes korras ning asuma mere ääres. Kuid vana aja hõngu peab selles olema küll.
“Privaatsus on peamine, mida küsitakse, teada tahetakse ka seda, kus on lähim veekogu,” ütleb kinnisvarafirma Maa ja Talu maakler Priit Kallas, kes sai suvilaotsijatelt märtsis-aprillis 20 kõnet päevas. ”Enamus neist olid tõesti 30-ndates abielupaarid, kel on 10-aastane laps ja kes elavad Tallinnas. Hinnapiiriks on neil enamasti 50 000 krooni.”
Odavad metsatalud. Selle raha eest ei hakka hammas peale Lahemaa, Läänemaa, Laulasmaa ja saarte suvemajadele. Nii on eriti hinnas just lähedal asuvad Lääne-Virumaa ja Järvamaa maamajad. Need tallinlased, kelle jaoks pole Eestis mingi vahemaa liiga suur, käivad maju uurimas ka Lõuna-Eestis.
##Võrus asuvast Hermes Kinnisvarast öeldi, et neil on suvemajade puhul nõudlus suurem kui pakkumine. Kui mõni korralikum maamaja müügile tuleb, leiab see puhkuseperioodi eel ostja nagu soe sai. 50 000 krooni eest saab sealkandis ääremaa metsatalu.
Ka Põlvas asuva kinnisvara-firma Eramu juht Arno Simpson tunnistab, et kui majal on hinna ja kvaliteedi suhe paigas, siis see praegu ripakile ei jää. Kusjuures korterit omavad ostjad otsivad maamaja hinnaklassis 50-150 000 krooni, majaomanikud aga juba ka kallimaid. “Paljud on öelnud, et praegune maamaja ost on tulevikuks nende parim pensionifond,” räägib Simpson. 50 000 krooni eest või isegi odavamalt võib Põlvamaal saada maamaja, kuhu saab lausa kohe samal suvel suuremaid remonttöid tegemata sisse kolida. Need asuvad nn rasketes piirkondades nagu näiteks Orava ja Veriora kant, kus on infrastruktuuriga ja töö saamisega probleeme.
Plussiks vana mööbel. Priit Kallase sõnul on 50 000 krooni eest Järvamaal võimalik leida maja, mille saab ühe-kahe suvega korda teha, vaid tahtmist peab olema. “Hiljuti osteti üks maja, kus oli näiteks sees ehitusmaterjal ja palju vana mööblit. Uus omanik loodab kohapealt ka töömehed leida, kes palju raha ei küsi.”
EPL käis Lääne-Virumaal ja Järvamaal sellesse hinnaklassi mahtuvad maamajad läbi ja leidis kolm, millest saab mõnusa hõnguga suvekodu teha. Sellise, millesarnast on Edgar Valter kujutanud suvepiltidel – rõõm-sa, lillelise, vanade pärnade ja iidse viltuse aidaga künkal. Kui esimesel aastal küsivad asja uurima tulevad tuttavad nõutult, et miks just see paik, siis paari aasta pärast tekib juba esimesi kadestajaid.
Pliidirauad on kuum kaup. Selles hinnaklassis majade puhul peab aga arvestama, et ühessegi neist ei saa sisse kõndida padi kaenlas ja kohe esimesel õhtul suppi keeta. Kõigi juures tuleb kõpitseda. Kui töömeest ei taheta palgata, ootavad ees higised puhkusepäevad, mil ka ninast tuleb tolmu. Halvimal juhul tuleb imearmsa maja juurde uuesti elekter vedada või õu viiest superlogust kõrvalhoonest puhastada ja majast vaid karp alles jätta.
Parimal juhul vajab õu vaid disainimist, seinad ja põrandad ülevärvimist ja sisse murdnud kohalike tagant laiali kistud kaltsud koristamist. Muide, heaks allikaks, mille järg teada saada, kas kohapeal liigub vargaid, ongi vaadata, kas pliidiraud ja ahjuuks on majas alles. Need kaks metallkobakat on hetkel maal varaste seas kõige kuumem kaup. Kui neid alles pole, tuleb tõsist vaeva näha, et pliidile jälle vanaaegseid rauad tagasi saada.
