TOIMETAJALT: Kohustuslik puhkus

“Nii valged jalad,” karjatas pühapäeval üks maal puhkav onkel, kui mind päevavarju all kiigel kõikumas nägi. (Muide, olin just eelmisel õhtul oma jäsemed isepruunistuva kreemiga üle võõbanud.)

“Ah, ma olen alles nii valge,” kiunuvad ümberringi kontoripreilid. Pereinimesed lisavad sinna veel, et aknad on pesemata, koridor tahab värvimist, kaks kastitäit pesu on triikimata ja mis grillvorsti küll jaanipäevaks valida.

Püha taevas, selle nädala lõpus algav peamine puhkuseperiood oleks justkui mingi ees ootav õudus (kuhu peab miskipärast pruunina sisenema). Muide, samamoodi stressavad eestlased ka enne jõulupuhkust, kui tegelikult peab vaid puhtast südamest tulevast rõõmust kinke ostma.

Kui tõesti ei taha, ärge tormake kohe randa end tulipunaseks päevitama või värvipintsli ja triikimismasina taha.

Kui muidu rahvuslikust puhkuserutiinist lahti ei saa, planeerige välisreis kohe puhkuse esimesele päevale.

Tollikontrollist läbinuna ei mõtle te luitunud koridorile ja triikimata pesule. Kusjuures sundimatule suveajale aitab sisse elada kas või päevane reis Helsingi lõbustusparki. Olen proovinud, aitas.