Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas
I maailmasõja aegsest ajast lisandus veel Kaarli kiriku õpetaja Rudolf Hurt, kes elas korteris 8. Teda on nimetatud “punaseks pastoriks”, sest ta saatis 1905. aastal kirikust viimasele puhkepaigale oktoobris Uuel-Turul sõjaväe poolt mahalastud rahumeelseid linlasi.
Hurt tuli Kaarli kirikusse abiõpetajaks 1903. aastal Viljandist. 1904.aastal määrati ta ka Pauluse koguduse asutaja-õpetajaks. 1907.aastast kuni 1917.aastani oli Hurt Eesti Evangeelsete Noortemeeste Seltsi esimees.
Sellel seltsil oli suur raamatukogu ning oma laulu- ja pasunakoor. Tema mõju sellele seltsile oli nii suur, et pärast Hurda surma selts mõned aastad kiratses ning siis lõpetas oma tegevuse. Lisaks alustas Hurt Kaarli koguduses laste jumalateenistuse traditsioone.
1917.aasta mais astus Hurt Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Nõukogu otsuse – tagandada ametist Eesti kubermangu komissar J. Poska – vastu. See enamlastele muidugi ei meeldinud ning nad kiusasid igati taga nii ausameelset pastorit kui ka kogudust. Hurda tervis ei pidanud vastu ning ta suri 18.detsembril 1917. aastal südamerabandusse.
Liljequist projekteeris Seevaldi klubihoone. Selles majas elas veel nimekas Soome arhitekt Bertel Karl Liljequist. Ta õppis 1904-1908 Helsingi Polütehnilises Instituudis. Pidas 1910-1912 koos G. Strengelliga, 1914-1926 koos A. Lindgreniga ja 1926-1946 koos A. Helanderiga Helsingis arhitektuuribürood, 1912-1914 oli tal Tallinnas ja 1948-1954 Helsingis oma büroo.
Projekteeris Soomes kirikuid, koole jm. avalikke hooneid. Teostas Tallinnas Lindgreni esindajana Estonia teatri ja kontserdimaja ehitusel autorijärelvalvet ning ehitas 1913 Paldiski mnt. 52 Seevaldi vaimuhaigla kõrge kelpkatusega ja suure kaarportaaliga klubihoone ning juugendliku arstielamu. Vabaduse väljakule kavandatud suurejooneline 6-korruseline hotell ja üürimaja jäid ehitamata.
Maalija Võerahansu elas Laikmaa juures. 1918.aastal asus Tatari 21b majja A. Laikmaa juurde elama tulevane maalikunstnik Johannes Võerahansu, kes jätkas oma õpinguid Tallinna kolledĻis ning õppis samal ajal aastani 1921 Laikmaa ateljeekoolis. Ta töötas seejärel peamiselt isakodus Kirnas. Tegeles lühikest aega Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaaliga ning 1930-1932 oli Türi tellise- ja keraamikavabrikus keraamik.
Õppis 1932-1936 Pallases Vabbe ateljees maalimist ning käis 1939.aastal end Pariisis täiendamas. Aastast 1940 töötas ta õppejõuna Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, 1955-1957 Tartu Kunstikoolis, 1957-1973 Tallinnas ERKIs (1966.aastast professor).
Võerahansu on silmapaistvamaid eesti maastiku- ja olustiku-maalijaid. Eriti paelus teda Saaremaa omapärane elulaad ja maastik. Maalis ka portreid. Tema töödest on tehtud näitusi Eestis, Roomas, Budapestis, Antverpenis, Helsingis jm.
Buschi maja ostis hobusekasvataja Venter. Pärast August Buschi surma sai Tatari 21b majaomanikuks Jaan Venter, kes elas ise Estonia pst. 23. Ta on tuntud eelkõige Harku vallas Järve talus tegutsenud hobusekasvanduse kaudu. Esimese tunnustuse sai ta juba 1917.aastal. 1933.aastal püstitas tema traavel Kindel uue Skandinaavia rekordi. Taolisi tulemusi saavutati ka hilisemal ajal. Näiteks 1939.aastal tuli tema hobune noorte hobuste avavõistlusel Stockholmis esikohale. Hobusekasvandus tegutses veel sõja-aastatelgi.
1943.aastas oli tema hobuse-kasvanduses 32 hobust, neist 24 traavlit ja 8 tööhobust.
1920.aastate lõpus elas korteris 5 vannutatud advokaat Hans Erjapea. Samas majas elas veel advokaat Hugo Mölder.
Pagar Kanger ja uisuhimuline jurist. 1930.aastate algul oli korter 2 elukohaks Villem Kangeril. Talle kuulus Toompuiestee 5 (tollal Vaksali pst.) asunud kondiitri- ja pagaritööstus. Korteris 6 elas insener Eugen Schütz, kes töötas tollal Eestipolmin juhatajana.
Korter 11 oli koduks notar Karl Kisteril, kes lõpetas 1921.aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Alates 1919.aastast oli Tallinnas kohtu-uurija, hiljem prokuröri abi ja ringkonnakohtu alaline liige. Kister oli tuntud ka sporditegelasena, oli Tallinna Tennis- ja Hokiklubi üks asutajatest. 1907-1910 võitis ta koolinoorte uisutamisvõistluste kõik esikohad. 1911-1912 võitis esikohti tennises ja veeremängus. Ta oli Õigusteadlaste Seltsi, Estonia Teatrimaja Seltsi ja Tallinna Meestelaulu Seltsi liige.
Alma Rostfeld – arst ja Punase Risti tegelane. 1930.aastate II poolel elas korteris 1 Alma Magdalena Rostfeld (enne 1911.aastat Säkk). 1915.aastal lõpetas ta Peterburi Naismeditsiini Instituudi ning sooritas edukalt eksamid Peterburi imperaatorliku eksamikomisjoni ees ja tunnistati arsti astme vääriliseks. Lõpetamise järel asus ta tööle Ameerika Punase Risti teenistusse I maailmasõja rinnetel ja jäi Punase Risti teenistusse ka selle nimetuse muutudes Eesti Punaseks Ristiks.
1920.aastal opteerus ta kodumaale ja töötas naiste- ja lastehaiguste arstina Tallinnas. Töötades Tallinna Linna Bakterioloogia ja Seroloogia Laboratooriumis omandas ta ka meditsiinilise keemia ja bakterioloogia ning seroloogia eriala. 1940.aastal tunnistati dr. A. Rostfeld Arstide Koja juhatuse otsusega nii meditsiinilise ja toitainete keemia, bakterioloogia ja seroloogia eriarstiks kui ka naistehaiguste eriarstiks.
1944.aastal oli ta sunnitud nõukogude repressioonide kartusel põgenema Saksamaale, kus oli Eesti Punase Risti juhtivtegelasi. Hiljem emigreerus ta USAsse kus suri 1959.aastal.
Järgneb
