Võimas radar annab ülevaate Eesti õhuruumis toimuvast

Radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 kilomeetri kauguselt Peaminister Partsi sõnul on Eesti nüüd veelgi rohkem julgeoleku tagaja

Lääne-Virumaal Kellaveres avati eile ligi veerand miljardit krooni maksma läinud kolmemõõtmeline õhuseire primaarradar, mis koos kahe juurde ostetava väiksema radariga annab Eesti õhuruumis toimuvast täieliku ülevaate.

Radari avamisel osalenud peaminister Juhan Parts ütles vanasõna “oma tuba, oma luba” parafraseerides, et sisuliselt tähendab radari töölehakkamine kontrolli Eesti õhuruumis toimuva üle.

“Selle kontrolli mõttes on Kellavere radar ühelt poolt lõppjaam ja teisalt vahelüli õhuseire arengus,” lausus Parts. “Siin Kellavere mäel on uhke ütelda – Eesti mitte ainult ei tarbi julge-olekut, vaid on nüüdsest veel rohkem osaline julgeoleku tagamisel Euroopas ja peagi tervel NATO loodepiiril.”

Ameerika Ühendriikide firmalt Lockheed Martin ostetud radar TPS-117 võimaldab kaitseministeeriumi teatel näha liikuvat objekti 450 kilomeetri kauguselt ja 30 kilomeetri kõrguselt ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna. Radar võimaldab näha ka neid lennumasinaid, mille transponder pole sisse lülitatud.

Väljaõpe hinna sees

Kolmemõõtmeline kaugvaatlusradar maksis 239 miljonit krooni, mis sisaldas ka kogu meeskonna väljaõpet Ühendriikides ja Soomes.

Samuti andis valmistajafirma Eestile väljaõppeks ja treeninguks vajaliku simulaatori, elektrooniliste rünnete tõrjumise vahendid ning niinimetatud võõras–oma-süsteemi, mis aitab automaatselt kindlaks määrata lennuki riikliku kuuluvuse ja tehnilise seisukorra.

Radari baasaluse ehitus Pandivere kõrguselt teisele mäetipule läks maksma umbes kümme miljonit krooni. Radari paigaldamiseks ehitati kahekorruseline hoone, mis kaeti pinnasega. Hoone seintel otsest kaitseotstarvet ei ole, need tehti vaid nii paksud, et nad pealeveetava pinnase raskusele vastu peaks.Maa peale jäi vaid radari kuppel.

Kellavere radar on oluline lüli Balti riikide ühises õhuseiresüsteemis BALTNET ja võimaldab reaalajas koondada tervikpildiks nii Eesti, Läti kui ka Leedu radaritelt kogutud andmed. Samasugused radarid on kasutusel ka peaaegu kõigis NATO liikmesriikides.

Eesti saab silmad

Lisaks primaarradarile FPS-117 kavatseb Eesti osta kaks väiksemat õhuseireradarit, mis annavad koos esimesega Eesti õhuruumis toimuvast täieliku ülevaate. Radarid ühilduvad õhuväel juba olemasoleva, USA valitsuselt kingiks saadud seiretehnikaga, mille on samuti tootnud Lockheed Martin.

“Kellaveres avatud radar on justkui selgroog, kui kuningas malelaual, nüüd püüame sinna nuppe peale saada,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko.

Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner on öelnud, et radarite töölehakkamisega saab Eesti justkui silmad ning näeb esimest korda taasiseseisvusajal, mis meie õhuruumis toimub.

Peale õhuruumi seire on radarit koos tsiviilradaritega võimalik kasutada ka lennuliikluse ohutuse parandamise ja meteoroloogiateenistuse huvides.

Vene sõjavägi võis Eesti uut radarit testida

Kinnitamata andmetel võis Vene sõjavägi testida Eesti uue õhuseireradari kaugusulatust, saates mitmel korral oma sõjalennukid Eesti õhuruumi piirile.

Ametlikult kinnitamata andmetel registreerisid radari ülevaatajad radari testimisperioodil mitmel korral Vene lennukite lähenemist Eesti õhuruumile, mis näitas, et radar suudab tõrgeteta registreerida Eesti idapiiril toimuvat õhuliiklust.

Endine kaitseminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser ei soovinud juhtumit kommenteerida, märkides vaid, et ei kinnita kuuldut ega lükka seda ka ümber. Ka kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko ei soovinud kommentaare anda. BNS