Maruste: "ei" referendumil nõuab erakorralisi valimisi
Praegu Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna Strasbourg’is töötav Maruste viitab otse põhiseaduse lõikele, mis sätestab, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab president välja Riigikogu erakorralised valimised.
«Põhiseaduse tekst on selge ja üheselt mõistetav,» ütles Maruste.
Ta lisas, et Riigikogu erakorraliste valimiste vajadus tuleneb ka poliitilisest loogikast: «Kui rahvas lükkab tagasi selle, mis on olnud valitsuskoalitsiooni üks põhiline ja selgelt välja öeldud poliitiline eesmärk, siis pole rahvas aktsepteerinud seda poliitilist eesmärki ning on vastavalt umbusaldanud seda poliitilist kooslust.»
Marustele oponeerijad viitavad asjaolule, et eelmine Riigikogu võttis üle aasta tagasi vastu rahvahääletuse seaduse, mis sätestab, et erakorralised valimised tuleb välja kuulutada vaid juhul, kui seaduseelnõu rahvahääletusele panemise otsuse teinud Riigikogu koosseisu volitused ei ole lõppenud. Selle eesmärk on välistada olukord, kus eelmine Riigikogu paneb uuele Riigikogule ebapopulaarse seaduseelnõuga piltlikult öeldes miini alla.
Et vahepeal on valitud uus Riigikogu, ei too ka «ei» euroreferendumil seaduse järgi kaasa uute valimiste väljakuulutamist.
Täiendav probleem, mis takistab täielikult kasutamast nn poliitilise vastutuse ülemineku loogikat, on rahvahääletuse seaduse paragrahv, mis keelab tavaolukorras rahvahääletuse korraldamise kohta tehtud otsust muuta või kehtetuks tunnistada.
Sellega on praegune Riigikogu jäetud võimaluseta väljendada oma nõustumist või mittenõustumist eelmise Riigikogu otsusega panna Euroopa Liiduga seonduv põhiseaduse muutmine rahvahääletusele. Samas on praegune Riigikogu eelmise otsusega sisuliselt nõus, kuigi see pole ametlikult fikseeritud.
Maruste hinnangul on selliste klauslite kooskõla põhiseadusega äärmiselt küsitav. «Ma ei pretendeeri sellele, et minu arvamus on ainuõige, kuid see on minu arusaam põhiseadusest,» nentis ta. Maruste väljendas samas võtmes seisukohti ka üle aasta tagasi, kui Riigikogu rahvahääletuse seadust menetles.
Hinnates selle nn päästerõnga-sätete kooskõla põhiseadusega, ütles õiguskantsler Jõks ajalehele, et esmapilgul võivad antud sätted tunduda tõepoolest vastuolulised. «Kuid analüüsides neid sätteid koostoimes teiste normidega ning vaagides põhiseaduse eesmärki ja mõtet, ma vastuolu ei näe,» kinnitas Jõks.
Ta selgitas, et põhiseaduse vastava sätte eesmärk on anda rahvale võimalus Riigikogu sisuliselt umbusaldada Riigikogu poolt ettepandud seaduseelnõu tagasilükkamise kaudu.
«Selline on karistussäte Riigikogule, kes on pannud kergekäeliselt eelnõu rahvahääletusele. Juhin tähelepanu, et tegu on juhtumiga, mil Riigikogul on valikuvabadus - ta võib kas eelnõu ise vastu võtta või hoopis anda otsuse rahva teha,» nentis Jõks.
Õiguskantsler põhjendas, et põhiseaduse muutmise eelnõu, mida hääletatakse 14. septembri referendumil, puudutab küsimust, mida Riigikogu ise otsustada ei saa. Samuti välistab rahvahääletuse seadus tavalise seaduseelnõu paneku ajale, mil on koos uus Riigikogu. Põhiseaduse muutmise asjus aga sellist keeldu ei ole.
