Elektriallergia – tõsine tõbi või moodne hüsteeria
Elektriallergia ähvardab eelkõige inimesi, kes töötavad päev läbi arvutitega või muidu elektromagnetväljas. Elektriallergia sümptomitena hakkavad kõrvad sumisema, näonahk muutub väga kuivaks ning inimesed väsivad ja ärrituvad kiiresti. Praegu oskavad arstid selle haiguse puhul soovitada ainult psühholoogilist nõu ja inimese eemaldamist elektromagnetvälja piirkonnast.
Eestis elektriallergiat ei tunta
Eesti Allergialiidu juht ja Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog doktor Maie Laaniste ütleb, et tema poole pole 30 tööaasta jooksul sellise probleemiga keegi pöördunud. Samas ei välista Laaniste, et selline haigus on võimalik. “Maailmas on kõik võimalik, aga miks peaks see just allergia olema,” küsib ta vastu. “Mina sellist allergiat ei tunne ja aru ei saa, kuidas see võib olla allergia,” ütleb Laaniste. Allergoloog möönab, et igasugused elektromagnetväljad mõjutavad inimese organismi ja kui palju see kellelegi liiga teeb, oleneb juba konkreetse isiku tundlikkusest. “Need nähud ei pea veel allergia olema – see, mis paistab välja nagu allergia, ei ole seda alati mitte,” ütleb Laaniste. Samas ei oska ta aga pakkuda, mis haigusega tegemist võib olla.
Elekter sunnib elu muutma
Paljud inimesed ei usu, et elekter võib allergiat tekitada, kuid Rootsi Tööliste Liidus töökeskkonna küsimustega tegelev Barbro Sundqvist on veendunud, et elektrivälja ja töötajate enesetunde vahel on olemas kindel seos.
Göteborgi arsti Lars-Olof Medini sõnul on elektriallergia kujunemas järjest suuremaks probleemiks ja teadlased peaksid täpsemalt uurima, millist mõju elektromagnetväljad inimestele avaldavad.
Mõnedel inimestel võib elektriallergia kujuneda tõsiseks probleemiks. Näiteks kirjutati Rootsi meedias hiljuti endisest missikandidaadist Anita Ramstedtist, kes on praegu normaalsest elust peaaegu täiesti ära lõigatud. Iga kord kui mõni mobiiltelefon satub talle lähemale kui 42 meetrit, hakkab tal nii halb, et kaotab teadvuse. Rootsi arstid ei osanud teha muud, kui ta invaliidiks tunnistada. Ramstedt oli sunnitud katkestama oma gümnaasiumiõpingud ning kolima elektromagnetväljade eest varjestatud korterisse. Ta ei saa kuulata raadiot ega vaadata televiisorit ning süüa teeb ta endale gaasipliidil.
Haigust ravida ei osata
Selleks, et elektriallergiat vältida, soovitavad rootsi arstid hoiduda tugevatest elektromagnetväljadest. Näiteks peaks siis, kui mikrolaineahi töötab, köögist lahkuma. Ohtlikuks peavad arstid ka voodi kõrval, öökapi peal olevaid elektroonilisi äratuskelli. Kuna kell on sel juhul peale väga lähedal, võib see avaldada pidevat ja pikaajalist mõju.
Eriti murelikuks teeb rootsi elektriallergikuid asjaolu, et varsti kaetakse 98% Rootsi pindalast uue põlvkonna mobiiltelefonivõrgu ehk 3Gga. Selle võrgu pikaajalise mõju kohta ei osata esialgu veel midagi arvata, kuid elektriallergiaga püstihädas olevale Anita Ramstedtile tähendab selle võrgu väljaehitamine seda, et ta peab kolima mõnda teise riiki, kus veel tsivilisatsioon nii peale ei trügi.
