“Selle vastu peab nüüd küll võitlema hakkama,” ütles riigikogu esimees Ene Ergma. “Kuluhüvitis on mõeldud ikkagi kulude kompenseerimiseks, mitte endale asjade ostmiseks. Autot ei tohi endale jätta mitte ükski riigikogulane.”

##Toomas Savi avas rohelise tee

Eilse seisuga liisib riigikogust saadava hüvituse arvel autot ligi pool parlamendi kooseisust. Igale riigikogu liikmele on ühes kuus ette nähtud vähemalt 7800 krooni kuluhüvitist, mida makstakse riigikogu kantseleile esitatud arvete põhjal.

Kui varasem parlamendi koosseis ei tohtinud toona kehtinud esindustasude eest autot liisida, siis eelmine riigikogu juhatus eesotsas Toomas Saviga (Reformierakond), seadustas selle aasta 4. märtsist ka autode liisimise. Kui varasemate riigikogu koosseisude saadikud esitasid kantseleile enamasti bensiini- ja taksoarveid, siis nüüd moodustavad lõviosa just liisingufirmade arved.

Spiiker Ergma ei mõista eelmise Riigikogu juhatuse otsust küll vääraks, kuid tunnistab, et niisugune kord võimaldab praegustel agaratel riigikogu liikmetest autoliisijatel ametiaja lõppedes liisitava auto endale jätta.

Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul ei saa anda saadikute käitumisele küll otsest hinnangut, kuid kinnitas, et teatud määral eksisteerib võimalus, et saadikud võivad kuluhüvitisi ebaseaduslikult kasutada.

“Kuigi riigikogu liige ei saa autot endale riigi raha eest osta, ei ole võimalik tagada, et keegi seda autot endale hiljem jääkväärtuse eest ei osta,” möönis Sibul.

Saadikute südametunnistuse asi?

Miks aga eelmine riigikogu juhatus autode liisimise võimalikuks tegi, selle täpseid tagamaid Sibul ei tea. “Kuna riigikogu liikme esmane kohus on esindada rahvast, siis arvan, et autode liisimine teeb esindamise märgatavalt lihtsamaks,” ütles Sibul.

Kuidas aga tagada, et riigikogu liikmed autot ametiaja lõppedes endale ei jätaks, ei osanud Sibul ega Ergma öelda. Ka seadus ei ütle selle kohta midagi.

Eesti Päevalehega suhelnud liisingufirmad pakkusid välja, et see peab olema kliendi südametunnistuse asi, sest nemad ei saa keelduda riigikogu liikme soovist autot välja osta.

Suur osa riigikogu liikmetest liisib autot näiteks Hansaliisingu kaudu. Hansapanga meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul on sõltumata liisingulepingu tüübist kliendil, sealhulgas ka riigikogu liikmel, lepingu lõppemisel eelisostuõigus renditava vara suhtes.

Lepikson liisib autot naisele

Keskerakonda kuuluv ärimees Robert Lepikson tunnistas ausalt, et liisib riigikogust saadava hüvitise arvel Mercedest oma naisele ning ise sõidab oma firmale kuuluva Audi A8-ga.

“Käige te õige kuradile,” oli Lepiksoni esimene reaktsioon. “Mina olen aruandekohuslane oma valijate ees ja see pole teps mitte Päevalehe asi, millega mina sõidan ja kuhu ma oma hüvitist raiskan.”

“Mind ajavad närvi sellised küsimused,” jätkas ta. “Ma ei taha nendest asjadest mitte kottigi teada ja minu meelest on selline uudishimu haige. Tundke huvi parem selle vastu, kes kuidas tööd teeb, mitte selle vastu, kes kuidas oma 30 protsenti kulutab.”

Mõne hetke pärast lisas Lepikson, et ta ise sõidab siiski oma firma liisitava Audi A8-ga ning riigikogu kuluhüvitise eest on ta liisinud Mercedes 320E, mida kasutab tema naine. “Audi kulusid ei saa ma kuluhüvitise alla panna, sest seda liisib minu firma ja neid kulusid mulle välja ei maksta,” märkis Lepikson.

Säärast vangerdust põhjendab ta asjaoluga, et tal on siiski kulud, mis vajavad kompenseerimist ja seda võimaldab tema naise autoliising.

Septembris maksis Lepikson naise auto liisimise eest ligi 20 000 krooni, sest ta tasus kahe kuu liisingumakse. Kuumakse on Lepiksoni naise autol 9800 krooni. Kuna Lepiksonil on kuluhüvitisest kasutamata jäänud 38 000 krooni, siis on parlamendi kantselei aktsepteerinud ka nii suuri arveid.

Berg võttis enda sõnul odava auto

Res Publica saadik politoloog Eiki Berg jahmatas septembri algul riigikogu kantseleid, sest esitas hüvitamiseks oma uue auto Seat Toledo sissemakse, mis küündis üle 22 000 krooni.

Berg nimetas liisingut ülisoodsaks. “Inimesed vaatavad vaid sissemakse suurust. Tegelikult oli sissemakse üle 60 000 krooni ja sellest kolmandiku küsisin ma riigikogust,” täpsustas ta. “Tegelikult on auto ikkagi üliodav, sest kuu osamakse on veidi üle 3000 krooni.”

Auto vajalikkust põhjendab ta vajadusega esindada võimalikult hästi valijaid. “Ma ei kujuta ette, et sõltuksin üksnes rongi- või bussiliiklusest,” ütles Berg.

Erakonnakaaslasest riigikogu esimehe Ene Ergma kartustega, et ametiaja lõppedes jätavad paljud saadikud liisitud autod endale, Berg ei nõustu. “Minu auto liisingu aeg on kolm aastat. Kui seadus mul seda endale jätta ei luba, siis ma seda loomulikult ei tee,” lubas Berg.

Kui kallilt saab riigikogulane auto lõpuks endale osta?

Kui näiteks riigikogu liige Ivari Padar sooviks pärast parlamendist lahkumist välja osta praegu tema kasutuses olevat Peugeot 406, siis selle auto ostmisele tehtav kulutus küündib Hansaliisingu arvutuste kohaselt ligi 100 000 kroonini.

Padari sõnul maksab tema Peugeot 406 võimsa mootoriga mudel ligi 400 000 krooni.

Kuna riigikogu liikmel kompenseeritakse kuni 30 protsenti tehtud kulutustest, ei saa Padari puhul kuumakse ületada 7800 krooni.

Septembris näitas riigikogu kuluhüvitiste aruanne, et Padaril on kulutused autoliisimisele koguni väiksemad (7552 krooni). Sellise kuumaksega saab auto liisida endale kuni neljaks aastaks, mis on täpselt riigikogu liikme volituste kehtimise aeg.

Levinuim jääkväärtus, mida Hansaliising Peugeot 406 puhul pakub, on 30 protsenti.

Kuna Hansaliising annab riigikogu liikmele võimaluse ka sissemakset mitte teha, oleks Padaril pärast riigikogust lahkumist võimalus auto endale jätta ning selle jääkväärtus oleks umbes 115 000 krooni.

“Kuulge, ma ei kavatse seda autot kindlasti nelja aasta möödudes endale jätta, sest selleks ajaks olen selle autoga 300 000 km maha sõitnud ja see sobib vaid mullafreesiks,“ ütles Ivari Padar.