##Näitleja Anne Veesaare sõnul arvasid nad seriaali alguses, üksteist aastat tagasi, et asi jääb kestma vaid üheks hooajaks. “Praegu on nii, et ükskõik, kuhu ma oma tööasjus ei satu, esimese asjana küsitakse ikka “Õnne” käekäigu kohta. Näiteks kusagil poes vorstisabas astuvad inimesed juurde, räägivad tõsimeeli oma muresid, samastades mind Marega – et kellelgi on näiteks majaomanikega samasugused probleemid, leiame ehk koos lahenduse. “Õnne” juures ongi oluline see samastumine – tuntakse ära ennast, oma naabrit, lapsi, vanemaid, samas on seriaal ka põnevaks aetud, kes kokku saavad, kes lahku lähevad,” arvab Veesaar.

Seriaali lavastaja Ain Prosa sõnul on “Õnne” võti samuti ennekõike see, et ta räägib inimeste keeles inimestest endist, “läbilõikeeestlasest”. Ka tema on kokku puutunud sellega, et võttel astutakse juurde ja räägitakse Helgi Sallo ja Kaljo Kiisaga nagu Alma ja Johannesega.

Uus lavastaja

On levinud arvamus, et “Õnne 13” on ennekõike vanemate inimeste seriaal, aga seda vaatab üha rohkem noori. “Tegelikult pole olnud arvestatavat analüüsi, kes on “Õnne” vaataja. On nii noori kui ka vanu. Ja pole nii, et jõukad kirtsutavad nina ega taha silgusööjate elu vaadata – vähemalt minu tuttavad jõukad inimesed vaatavad hea meelega. Esindatud on ikkagi suhteliselt erinevad vanuse- ja sotsiaalsed grupid,” arvab Kallas.

Uue hooaja suurim muudatus on “Õnne 13” lavastaja muutumine – staažika režissööri Tõnis Kase asemel teeb seriaali edasi peamiselt teatrilavastajana tuntud Ain Prosa, kes on oma sõnul stsenaariumi juures saavutanud stsenarist Teet Kallasega konstruktiivse koostöö. “Mujal maailmas vahetuvad ju ka seriaalidel režissöörid, alates “X-failidest” kuni Mehhiko seepideni välja. Kardinaalseid uuendusi pole plaanis teha. Kõik olemasolevad tegelased on välja kujunenud ja elavad omaenda elu.

Uuendused võivad tekkida ainult sellest, et lavastajaks on teine inimene - käekiri ja tempod ei saa sel juhul kattuda. Ka juba ainuüksi austusest Tõnis Kase kümneaastase töö vastu ei tule eksisteeriva teose lammutamine kõne allagi ning selleks pole ka vajadust. Minu montaaž on kiirem, nii nagu olen harjunud tegema - samas arvestan tempo juures ikkagi seda, et vaatajate hulgas on palju vanemaid inimesi. Ühesõnaga, kulgeme rahulikult edasi,” ütleb Prosa.

Tema sõnul areneb seriaal tegemise ja kirjutamise käigus, ja ei oska veel praegu öelda, kui palju on uusi tegelasi hooaja lõpuks, ühtegi senist karakterit meelevaldselt välja kirjutama ei hakata. Nii mõnegi Õnne tänava ja Morna linna elaniku juures hakkab aga ilmnema uusi jooni – nende puhul, kes olid väga head, võivad selguda nende heasoovlikkuse tagamaad, halbade puhul võib ilmneda inimlikke külgi. Minnakse lahku ja saadakse kokku.

Uued tegelased

Uutest tegelastest on esimestes seeriates lisandumas koondatud koolidirektor ja Mare endine õpetaja Uku Palm (Lembit Ulfsak), kes asub elama Õnne 13 majja. Mesinik Jaak Pallo (Aarne Üksküla) ülikooliaegse sõbrana toob Uku minevikust kaasa süngevõitu saladuse. Ka saab Morna linn uue ja tõsise konstaabli (Tarvo Sõmer Rakvere Teatrist).

“Uute tegelaste lisandumine on värskendav. Ja kui praegustele väga headele näitlejatele mõned väga head lisanduvad, siis võimaldab see ka kunstilisemat ja huvitavamat teksti,” hindab Kallas. “Aga oluline muudatus on ka otsus loobuda “täna, siin ja praegu” – illusioonist. Juulis kirjutades ei osanud ju ennustada, mis novembris toimub, pidin näiteks Euroopa Liidu teemaga ettevaatlik olema. Kuigi vahel olen päevakajalisusega endalegi ootamatult täppi pannud – näiteks pangastseen, kus näidati ka EVEA panga maja, sattus nädalasse, mil oli EVEA panga katastroof,” räägib kirjanik ja lubab peatselt seriaali sisse tuua ka praegu aktuaalse lapse- sündimise ja emapalga temaatika.

Hoolimata hiljutistest uudistest paljude omasaadete kadumise kohta, “Õnnet” sulgemise hirm ei kummita. “Kaua Õnne tänava lood jätkuvad, otsustab eesti televaataja. Praeguseks on kindel, et vähemalt veel kaks aastat saab ETV-s Morna linna elanike tegemistele kaasa elada. Kui “Õnne” ära kaoks, siis jääks ju vaatajatele tühi tunne – nagu mõni vanadest sõpradest oleks lahkunud,” arvab Prosa.