Ta sõnas, et demokraatia levitamine võtab aega ja USA on „kannatlik ning mõistev”.

Bushi kõne oli ilmselt suunatud Araabiamaailma kriitika vastu, mille järgi on USA pikka aega sallinud korrumpeerunud, ebademokraatlikke režiime, saades selle eest vastu stabiilsuse ja naftavarustuse. Washington alustas oma poliitika muutmist pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakuid ning USA-vastase vaenulikkuse süvenemist Lähis-Idas. Viisteist 11. septembri terroristidest olid pärit Saudi Araabiast.

„Kuumkümmend aastat on Lääneriigid vabandanud vabaduse puudumist Lähis-Idas ega teinud midagi meie julgeoleku parandamiseks. Pikaajaliselt ei saa stabiilsusest osta vabaduse hinnaga,” ütles Bush.

„Niikaua, kuni Lähis-Ida on paik, kus vabadus ei õitse, on see stagnantsiooni, vastumeelsuse ja vägivalla paik, mida eksporditakse. Ja relvade levik võib tuua katastroofilist kahju meie riigile ja meie sõpradele, oleks hoolimatu aktsepteerida status quo’d

Bush märkis Iraaki kui demokraatialootuste keskust. „Iraagi demokraatia läbikukkumine julgustaks terroriste kogu maailmas, suurendaks ohtu ameeriklaste suhtes ning kustutaks miljonite regiooni inimeste lootuse,” lausus ta.

„Peab olema selge, et islam – ühe viiendiku inimkonna usk – on kokkusobiv demokraatliku võimuga,” ütles president. Ta lisas, et demokraatlikku protsessi näeb moslemiriikides nagu Türgi, Indoneesia, Senegal, Albaania, Niger ja Sierra Leone.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena