Volmer on Eesti piimandusmuuseumi abiga uurinud kombinaadi ajalugu, mis sai alguse detsembris 1893. aastal, kui taanlasest kaupmees Daniel Callisen esitas kinnitamiseks aurumeierei projekti. Meierei asukohaks valiti koht Kopli tänaval kunagise kino Lembitu õuel. 19. detsembril algas töö nii meiereis kui ka firmapoes.

1904. aastal ostis mõisnike kooperatiiv Pome‰t‰ik Callisenilt tema meierei ning 1907. aastal viidi laienev tootmine üle endise pärmivabriku hoonesse Jakobsoni tänaval. Tallinna meiereid hakati nimetama Tallinna keskmeiereiks.

1917 kuulutati mõisnike kooperatiiv rahva omanduseks ja tehti linnavalitsusele ettepanek meierei valitsemine oma hoole alla võtta. 1921. aastal võttis piimatalitusühisuste keskühisus P.K. Estonia enda kätte endise suurpõllupidajate Tallinna keskmeierei.

Pärast Teist maailmasõda alustati taastamistegevust, 1945. aastast taas riigile kuuluv Tallinna piimakombinaat varustas piimaga peamiselt Tallinna linna.

1962 koliti kombinaat uude vastvalminud tootmishoonesse Pärnu maanteele. “Uus ja avaram tootmishoone osutus siiski väikeseks ja jälle alustati rekonstrueerimist – ehitati juurde tootmispindu ja ladusid, vahetati seadmed võimsamate vastu. Tallinna kombinaat oli vabariigi suurim,” märkis Volmer.

1994. aastal alustati ettevõtte erastamist ning loodi Tallinna Piimatööstuse AS. Volmeri sõnul reorganiseeriti järgnevatel aastatel tootmis-tsehhid, tehti ulatuslikke remonditöid, ehitati uus külmasüsteem, katlamaja – eesmärgiga parandada toodete kvaliteeti ning konkurentsivõimet. 1997. aastal loodi Tere kaubamärk, investeeriti uutesse seadmetesse, tehnoloogiasse ja tootmishoonete rekonstrueerimisse.

“Ettevõtte arengu seisukohalt oli murranguline Meieri tootmise ostmine 2002. aasta sügisel ning tootmise ümberkorraldamine,” ütles Volmer.

Tallinna piimatööstus põhineb täielikult kohalikul kapitalil. Käive oli 2002. aastal 458 miljonit krooni ja kasum 11,9 miljonit krooni.