Riho Sibul pikka kõnet ei pidanud. “Tegelikult kutsusin ma teid kõiki siia hoopis Keith Richardsi 60. sünnipäeva tähistama,” ütles ta vaid.

Plaadi produtsendi ja kunstilise juhi Sven Grünbergi sõnul on uus album Sibulale tüüpilises sügis-talvises meeleolus. “Uus tegelane on baritonkitarr, kitarri ja basskitarri vahepealne instrument, mida albumil palju kuulda saab.”

Grünberg, kes muusikuna teeb kaasa plaadi üheksas loos, rääkis, et tema üks ülesanne oli plaadi materjali tihendamine. “Mitmetel juhtudel poisid lihtsalt unustasid ennast stuudiosse mängima, näiteks oli juhus, kus pidin ligi kümneminutisest improviseerimisest kolme ja poole minutise loo kokku panema, õiged momendid välja tooma. Rihol oli äärmiselt palju ilusaid akordilisi foone.”

Grünbergi sõnul ei näita Sibula plaadi produtseerimine, et ta ongi nüüd produtsendiks hakanud ja heliloomingu sinnapaika jätnud. “Riho on suur erand,” rõhutas Grünberg. “Meie koos-töö juured on juba V.S.P. aegades, teades, et pole just palju inimesi, keda Sibul kuulda võtab, olin rõõmuga nõus.”

Ka Grünberg rõhutab uue plaadi puhul selle esinduslikku poeesiavalikut. “Riho head kirjandusmaitset teatakse ammu, uus plaat rõõmustab selles osas kindlasti. Ka Sibula ülim tagasihoidlikkus on teada, plaadi avaloo “Oli õitest kirendav aas” tekst on Juhan Viidingult ja Riho käis Juhanilt kunagi lausa luba küsimas, kas võiks seda teksti viisistada.”

Grünbergi ütluste kohaselt on plaadi tegijad tulemusega pea 80-protsendiliselt rahul. “Arvestades, et oleme Rihoga mõlemad erilised virisejad, on see väga hea tulemus. Veel rohkem rahul võiks olla siis, kui plaadi tegemise ja väljaandmise vahele jääks nii kuuajaline n-ö puhver, aga sellist aega pole kunagi. Au ja kiitus Rihole selle plaadi eest, õnneks ei tasu karta, et ta nüüd loorberitele puhkama jääb, ta on loomingulises plaanis olnud alati heas mõttes rahutu.”