Tallinnas avastati juba eile hommikuks, et liikluskaose tekitajad ja peasüüdlased olid talverehvideta raskeveokid (talviseid kasutada keelab neil seadus). Tallinna liikluspolitsei komissari sõnul aga olid “probleemiks jalakäijad, kes jäid sõiduteed ületades auto alla”. See probleem peaks aastate jooksul jalakäijate otsasaamisega lahenema.

Lisaks raskeveokitele ja nende juhtidele olid süüdi kõigi muude sõidukite juhid, eriti aga rumalad, algajad ja naissoost roolikeerajad. Oma süükoorem on kanda pealinna valitsusel, kes aastast aastasse võitluses ilmastikuoludega alla jääb, politseil, liikluskorraldajatel, ühistranspordi leiutajatel, üldse kõigil.

Tegelikult oli eile ja üleeile erakordselt mõnus ilm. Üle aastate sai Tallinna südalinnas jalutaja tunda autojuhtidest üleolekut. Sai ka kiiremini edasi ja seda täiesti tasuta. Ei pidanud muule mõtlema kui rõõmustama, et ikkagi tulid valged jõulud.

Kui üldse süüdlast otsida, siis tuleb minna ajaloos tagasi esimese eestlaseni, selleni, kes Lennart Meri andmetel meie rahva just siia ilmanurka vedas. Kehva ilma korral ja okupatsiooni ajal on küsimus “miks just siia?” ikka hoopis tähtsam kui “kes me oleme ja kust me tuleme?”. Ometi me siit ära ei lähe – ju oleme siis siia laiuskraadile elama loodud.

Liiklusummikute vältimiseks on veel üks lihtne nipp. Nimelt ei tasu üksteise otsa hunnikusse (Tallinna ja üldse linnadesse) elama ronida. Kui elada hajutatult, jääb plekk mõlkimata, luu murdmata ja tuju rikkumata. Millal veel, kui mitte jõuluks kinkida endale otsus maale elama kolida? Tuju püsib hea aasta ringi.