Võttes abiks Balthasar Russowi “Liivimaa kroonika”, loeme, et Ivan Julma väed liikusid 1560. aasta sügisel Läänemaalt Tallinna suunas. Venelased vedasid vooriga röövsaagina kaasatoodud vange ning umbes tuhandet looma. Harku mõisa juures tegid nad peatuse ja lõid laagri üles. 11. septembri 1560. aasta varahommikul ruttasid tallinlased – nii aadlikud kui ka mitteaadlikud: raehärrad, kodanikud, sellid, tingsõdurid ja lihtrahvas, kes ratsa, kes jala – välja ja võtsid kaks haubitsat kaasa. Eesmärk oli vaenlastele ootamatult kallale tungida.

Ligikaudu kolmveerand penikoorma, s.o u 5,6 km kaugusel Tallinnast, sattusid nad vastaste eelsalga peale, kes ajasid oma laagri poole röövitud kariloomi. Tallinlased vabastasid vangid ja lasid loomad linna poole ajada. Selles lahingus hukkus palju Ivan Julma sõjamehi. Ka tallinlaste poolel langes mitmeid sõjamehi, nende hulgas rae liige Lüdeke von Oiten (Oyten) ja kümme Mustpeade vennaskonna liiget.

Palju toodi haavatutena linna. Selline ümberpiiratud linnast väljatungimine pani venelasi imestama, mispeale nad rääkisid, et tallinlased peavad küll hullud olema, et nii väikse väesalgaga suurele väele söandavad vastu hakata.

Need kolm mälestussammast püstitati Liivi sõja ajal. Kesklinnast lugedes esimene mälestussammas asus Kauba 4 hoovis. Algselt oli see ristikujuline. 1930. aastate lõpus oli sambast alles ainult alumine osa. Sambal kujutatud krutsifiksist olid järel ainult jalad. Samba alumises osas oli vapp ja veremärk ning kolm tähte: L.V.O. Mälestussammas oli püstitatud raehärra Lüdeke von Oitenile. Vapist paremal pool oli kujutatud sõjarüüs raehärrat põlvitamas ning tema kohal oli tekst, mis kõlaks tõlkes:

“Mina tean, et minu

lunastaja elab ja tema

äratab mind üles

veel kord maa peal”.

Marta tänava ausammas seisab tänini

Teine ausammas asub praegugi Marta tänaval. See kujutab postamendil seisvat risti. Lõunapoolselt küljelt võib lugeda tõlkes:

“1560. aastal, 11. septembril

tapeti sellel kohal ära

Blasius Hocgreve venelaste

Poolt halastamata kombel.

Olgu Jumal temale

Armuline ja andku temale

Pattude andeksandmist

Viimasel päeval.”

Richard Patzneri andmeil oli Hocgreve omal ajal tuntud salakaubaärimees. Tema salakaubavedu Soome lõi tol ajal laineid. Ta kuulsus kaaskodanike hulgas ei olnud hea. Ainult sellepärast, et ta oli langenud lahingus Ivan Julma sõdurite vastu, unustati tema varasemad patud ja püstitati talle mälestussammas.

Kolmas ausammas asus Pärnu mnt 105 ning raiuti ühest suurest kivist. Plaat oli umbes kümme sentimeetrit paks ja seisis väikestest kividest kokkupandud postamendil. Sõjajärgsetel aastatel toimetati see kivi hilisema Meremuuseumi juures asunud aeda ning viidi sealt 1980. aastatel Dominiiklaste kloostrisse, kus seda praegugi ristikäigus näha võib.

Tallinlaste lahingut Ivan Julma väega tähistab ka üks mälestusmaal, mille keskosas on kujutatud ristilöödud Kristus. Tema jalgade kõrgusel on mõlemal pool 1560. aasta lahingus surma saanud Mustpeade põlvitavad kujud.

Maali vasakul poolel on Tallinna linnavaade. Teel linna on näha sõjamehi ja pealtvaatajaid. Maali paremal pool kujutatakse lahingut. Maali ülaosa katab kahe väikese ingli hoitud tahvel, kuhu on maalitud tekst, mis mälestab lahingus langenud Mustpeade vennakseid ja teisi linlasi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid