Hindajad: riigi metsa müüdi sõbrahinnaga
Sänna baasis kasvanud 83-hektarilise 90–100-aastase metsa müüs ministeerium aasta tagasi maha 1,8 miljoni krooniga. Sama metsa turuhind oleks olnud vähemalt viis kuni kuus miljonit krooni.
Viiendat kuud uuritavas kriminaalasjas on ministeeriumi endised ja praegused töötajad kinnitanud, et juhindusid Eesti Metsakorralduskeskuse (EMK) hindamisaktist. Metsahindajad aga leiavad, et oksjonit ära jättes müüs ministeerium riiklikku vara kolm-neli korda alla turuväärtuse. Kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) küsib männipuidu tihumeetri eest harilikult 400–500 krooni ringis, siis kaitseministeeriumi tehingus langes tihumeetri hind 115 kroonile.
“Kaugel sellest, et see oleks olnud loomuliku hinnaga müük,” ütles Sännas metsatükki hindamas käinud EMK töötaja Karl Treiberg.
Üliodavaks on müügihinda nimetanud Võrumaa Teatajale antud intervjuus ka Võru metsaülem Agu Palu.
Karl Treiberg mainis, et võttis hindamise aluseks rahandusministeeriumi kehtestatud 1993. aastast pärineva “Erastamisele mineva kasvava metsa müügi hinnakirja”, mis on siiani ainus riiklik dokument, mille alusel metsa hinnata. Metsahindaja sõnul pole sel hinnakirjal turuväärtusega suurt pistmist, sest seda kasutatakse üldjuhul metsaoksjonitel alghinna määramiseks. Treibergi väitel ei tellinud kaitseministeerium Sännas metsa turuväärtuse hindamist.
Ministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko laob aga vastutuse metsakorraldusfirma õlule. “Minu teada andis metsakorralduskeskus selle hinnangu ja nii ta ka müüki läks,” lausus Mikko.
“On väga kummaline, et selle hinnangu andis riiklik aktsiaselts. Mul ei tulnud pähegi, et see hind võiks vale olla,” lisas tehinguaegne ministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonna juhataja Voldemar Nellis, kes läks sügisel juhtima Eesti Vanglatööstuse AS-i.
Karl Treibergi andmete põhjal hindamisakti koostanud Karin Metsmakerit see jutt ei veena. “Kaitseministeerium on ennegi meilt tellinud metsa hindamisi ja on väga hästi kursis, mida see endast kujutab,” märkis ta.
Metsmakeri sõnul on enampakkumise ärajätmine normaalse müügiprotsessi rikkumine.
83-hektarine metsatükk, milleni viisid teed ja kus oli ette nähtud raadamine ning lageraie, olnuks Metsmakeri väitel metsafirmadele äärmiselt magus pala.
Ametniku väitel polnud enampakkumine võimalik
Sänna metsatehingu ajal kaitseministeeriumi kinnisvaraosakonda juhtinud Voldemar Nellis põhjendas kaitseväe baasis metsaraiumiseks enampakkumise ärajätmist kiire töötempoga.
“Tol korral oli meil käsk, et see objekt peab ülikiiresti valmima, ma ei saa kahjuks kommenteerida, miks,” ütles Nellis.
Objektiks olid kaitseväe laod, mille ehitas metsa maha võtnud energeetika- ja kinnisvarafirma Empower.
Nellise sõnul oli nende eelistus kiire ehitustempo. “Kui mingil muul ajal oleks asju korraldatud, oleks kõik palju rohkem aega võtnud, siis oleks metsa hind võinud ehk kõrgem olla, aga sel juhul poleks me meile riiklikult püstitatud ülesannet kuidagi täitnud,” väitis ta.
Sõbrahinnaga metsa raiunud ja ladusid rajanud Empoweri tootmisdirektor Juho Järva kinnitas samuti, et enampakkumine polnud võimalik, sest rajatud objekt on riigisaladuse kaitse all. Sänna juhtumi kajastust meedias nimetas ta tellimustööks, kuid riigisaladus ei lase tal ajalehtedes esitatut ümber lükata.
Järva möönis, et kaitsepolitsei on tema vastu huvi tundnud, kuid nimetas kapo tegevust “rutiinseks”.
Kapo pole Sänna metsatehingus süüdistust veel kellelegi esitanud. Kriminaal-asi on algatatud ametialase lohakuse paragrahvi alusel, mis võimaldab määrata rahatrahvi või kuni aastase vangistuse.
Metsamüüki korraldanud endine kaitseministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonna nõunik Sven Smitt, kes veebruari keskel töölt lahkus, keeldus kommentaaridest enne uurimise lõppu. Priit Simson
Riigisaladus kaitseb kõike
Kõik tehinguga seotud asjaolud on riigisaladus, pareerib küsimusi kaitseväe baasis Sännas odavalt metsa kätte saanud firma Empoweri tootmisdirektor Juho Järva.
Juho Järva, miks ei korraldatud avalikku pakkumist ja miks just Empowerile pakuti?
Ei saa teha enampakkumist objektile, mis on riigisaladus, kujutate ju ette?
Kujutan küll, kaitseministeeriumi radariost oli avalik pakkumine.
See, milliste tehniliste parameetritega on üks või teine radar, seda teab kogu maailm.
Ja ladu on midagi teistsugust?
Küsimus on asukohas.
Räägime hinnast. Teile müüdi kasvav, väga väärtuslik mets 115 krooniga tihumeetri eest.
Kust te need numbrid võtate?
Olen rääkinud metsakorralduskeskusega.
Aga kust teab metsakorralduskeskus, palju keegi maksis? Keegi on kuskilt midagi kuulnud, midagi tuletanud, reaalsus on midagi muud.
Kas te saate siis väita, et teile müüdi see mets turuhinnaga?
Mul pole õigust seda kommenteerida, saage sellest aru, muidu ma rikun riigisaladuse seadust.
On teil praegu kaitseministeeriumiga lepingulisi suhteid?
Kindlasti on, aga need ei kuulu avalikustamisele.
Priit Simson
Kahtlane tehing
Sänna metsamüügi kohta hindamisakti koostanud metsahindaja Katrin Metsmaker, kuidas teie mulje on, kas tegemist on lolluse, kuritahtlikkusega või on kõik korras?
Minu isiklik seisukoht on, et see on kuritahtlikkus. Kui keegi hakkab müüma raadamisloaga küpset metsa, siis raadamisluba tähendab lageraiet. Lageraie ala, mis on piiritletud ja teed lähedal, on metsafirmadele magus suutäis. Selle ostmine oleks oksjonil päris kalliks läinud.
Tundub, et kaitseministeerium on ennegi raiunud oma haldusaladel olevaid metsi ilma kedagi sinna lubamata. Kapo väitis, et seda tehti Ämari lennuväljal ja suurtel aladel mujal. Priit Simson
