Elu tuleb rannajoonele

Miks on trammi mere äärde vaja? Sest inimesed on tarvis siia kohale tuua – varem või hiljem hakkab Tallinna rannajoonel elu käima, rahvas lubatakse siia jalutama, elama ja töötama või niisama olema.

Esimesi argseid edasi-tagasi samme selles suunas on astutudki – näitena võiks tuua mõtte rajada Paljassaare sadamasse tänapäevane tehnoloogia- ja innovatsioonipark, kuigi sadama üleandmine riigilt linnale seisab.

Iseenesest igati tervitatav idee. Barcelona eeskujul võiks mere äärde tuua ajakohase väiketööstuse kõige uuenduslikumad, seega kõige keskkonnasäästlikumad harud ja segada need urbaanse mitmekesisuse nimel elamise ja äriga. Tehnoloogiapark ei tohi kindlasti olla suletud territoorium, vaid avatud eksperimenteeriv ja inspireeriv linnamaastik.

Kunstiakadeemia kolimine Patarei vanglasse jäi küll poliitiliste otsuste taha pidama, kuid kompleks tühjana seisma ei jää. Vesilennukite angaarid kui imposantne arhitektuurimälestis tuleks samuti linnale avada, kuid juttu on olnud ka uusehitistest – ooperiteater Kadrioru tivoli ja reisisadama vahel, nüüdisaegne raekoda Admiraliteedi basseini ääres jm. Kõik need asjad tuleb ühel hetkel inimestega täita – külalised ooperisse kohale tuua ja selleks ei kõlba Põhjaväila-laadne asfaltmaastik – mere äärde on vaja kiiret ja mugavat ühistransporti, tramm sobib imehästi.

Trammiga massiüritusele

Trammiliinide puutumine mereäärega kiirendaks märkimisväärselt kogu rannaala arengut. Rannajoonel kulgev tramm ühendaks Pirita, Kadrioru, kesklinna, Kalamaja, Kopli linnajao täiesti uuel moel ehk Tallinna kõige elamuslikumat pärisloodust – mereranda – võimendades.

Tallinnal on 46 kilomeetrit rannajoont, millest “mägede” elanikud, keda on pealinnas enamik, siiani osa ei saa. Ühendusniidina toimiv “meretramm” mõtestaks linnaosade seosed teistmoodi ja võimaldaks juurdevõidetud kesklinnaruumi kvalitatiivet hüpet.

Trammitrassi paikapanemisel võiks maksimaalselt esile tuua ja ära kasutada Tallinna omapära – näiteks võiks Lasnamäe liin kulgeda osaliselt mööda Pirita teed. Tramm on eelkõige masside sõiduvahend – magalarajoonide inimeste kesklinna tooja, aga ka massiüritustele viija. Seega peaks Lasnamäele sõitev tramm peatuma peale ooperiteatri ja reisisadama kindlasti uue kunstimuuseumi juures ja lennuväljal.

Inimlikud trammiliinid

Teine liblikatiib – Mustamäe-Õismäe suund kaasaks muu hulgas loomaaia, hipodroomi ja Balti jaama. Liinid tuleks ka suurte ostukeskuste juurest läbi vedada, et sealsed parkimisplatsid muutuksid väiksemaks. Kahe liblikatiiva kokkupuutepunkti kõige loomulikum asukoht on Viru väljak, valmiv ühistranspordisõlm.

Mägesid teenindavaid uusi trammiliine on küll kõige lihtsam siduda olemasolevate sõiduteedega (Paldiski mnt, Ehitajate tee jt), ometi oleks nende iseloom veidi teine – inimlikum. Hollandist võib tuua näiteid, kus tramm sõidab läbi elurajoonide autodest lahus, sest rööpad võtavad vähe ruumi ning trammivagunisse mahub palju rohkem inimesi kui sõiduautosse. Trammi oodatakse, sisenetakse ja väljutakse rahulikus jalakäiguala pargimaastikus.

Selleks, et trammiliine inimesele lähemale tuua, võiks neid kohati otsesemalt elurajoone läbivana ja pargiservi riivavana kavandada. Moodsad trammid ju ei kolise öörahu häirivalt. Maastikuarhitektide töösse kaasamisest oleks tublisti abi – nende panusest tunneme Tallinnas puudust mujalgi, ka sõiduteede projekteerimisel.

“Idees on elujõudu”

Tõnis Kimmel, Margus Maiste, Raivo Kotov, Kaur Stöör, Koko Arhitektid

Veronika Valgu ja Villem Tomiste idee on väga elujõuline ja igati toetamist väärt. Tallinna trammiliikluse skeem katab praegu linna ajaloolisi elamu- ja tööstuspiirkondi. Uute elamurajoonide - Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe –rajamisega ei kaasnenud trammiliikluse edasist loomulikku arengut, kuigi plaane tehti. Villem ja Veronika on praeguse X-i venitanud kelmikaks liblikaks, mis arvestab linna, keskuse ja mereäärse tsooni arenguid. Eriti positiivselt mõjub see magalatele, mis on praegu väsinud lõpp-peatused, kuid tulevikus muutuvad osaks lõpp-peatuseta ringliiklusest. Selline trammiliikluse skeem toetab protsessile ja sündmustele ülesehitatud linnaruumi ideed.

“See teema vajab kaalumist”

Veljo Kaasik, kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linna-planeerimise osakonna professor

Tomiste ja Valgu ideede rakenduslikus teostamises ei ole ma küll piisavalt autoriteetne kaasa rääkima, kuid üldiselt on trammiliikluse toomine piki randa vägagi arvestatav mõte. Ma ei tea, mil määral oleks see linna üldise liiklusliku vereringega seotav, ent näiteks Bilbaos, kus ma möödunud aasta lõpul käisin, on omaaegse sadamatehaste tsooni asemel piki jõe äärt nõeluvate trammide liin, mis läheduses paiknevaid kultuuriasutusi omavahel ühendab. Usun, et ka Tallinnas võiks see olla tõsist kaalumist vajav teema.