Iru rahvamaja valmis valel ajal
Kahjuks juhtus nii, et kaua unistatud rahvamaja valmis vahetult enne Nõukogude okupatsiooni algust ning selle hävitasid koos Punaarmeega taganenud Nõukogude funktsionäärid 1941. aasta augustis.
Pole juhus, et sõjajärgsetes väga viletsates majandusoludes üritati ühiselt rahvamaja taastada. See üksmeel ei haakunud tollaste võimude loodud hirmuõhkkonnaga ning rahvamaja jäi taastamata. Kuna tänapäeval ei tea isegi paljud kohalikud elanikud rahvamaja käekäigust midagi, siis on hea võimalus seda ühisettevõtmist meenutada.
Iru rahvamaja ehituse mõtte algatajad olid kohalikud seltsitegelased, kes moodustasid 1929. aastal Nehatu Rahvamaja Ehitamise Ühingu. Selle ühingu suuremad aktivistid olid kohalikud spordimehed eesotsas V. Tamme ja I. Jassiga.
Kohalike elanike entusiasmile tuginedes püstitaski ühing 1929. aasta lõpul rahvamaja välismüürid, kuid enamaks jõudu ei jätkunud. 3. detsembril 1930 anti pooleliolev ehitus koos kohustustega asutusele Nehatu Rahvamaja, mille eesotsas seisid Johannes Remmelgas, Johannes Püümann ja Voldemar Karell. Ametlik ostu-müügileping Nehatu Rahvamaja Ehitusühingu kui müüja ja asutise Nehatu Rahvamaja kui ostja vahel sõlmiti 13. oktoobril 1934. Müügihind oli 19 417 krooni ja 22 senti.
Nehatu Rahvamaja juhtimisel viidi osa rahvamajast katuse alla ja ehitati lõplikult välja rahvamaja kaupluse ruumid koos korteriga. Siis sattus ettevõte rahalistesse raskustesse ning 14. märtsil 1938 ostis poolelioleva rahvamaja Kaitseliidu Harju malev.
Maleva pealiku kolonel K. Saare juhtimisel viidi ehitus lõpule. Pärast ehituse valmimist pakkus Kaitseliit Iru vallavalitsusele võimalust osta rahvamaja ära soodsatel tingimustel. 21. aprillil 1939 otsustaski vallavalitsus rahvamaja Kaitseliidult 14 000 krooni eest ära osta. Nõukogude vallavalitsus tegi ettepaneku anda omaaegne vallavanem K. Jüssi kohtu alla vallale tekitatud kahju eest.
1939. aasta sügisel võeti Iru rahvamaja ehitus vastu. Hoone eesruume läbides äratas esimesel korrusel esmajoones tähelepanu suur pidusaal, mis liitus majaga omaette tiivana. Rahvamaja esimesel korrusel asusid veel talurahvakauplus ning Kaitseliidu Rävala malevkonna ruumid.
Rahvamaja ülemine korrus oli määratud Iru vallavalitsusele. Ülakorrusel paiknesid ka vallaarhiiv ja raamatukogu. Iru rahvamaja ehituse vastuvõtuga samal päeval peeti Kaitseliidu Harju maleva juhatuse ning Iru vallavalitsuse ühine koosolek, kus sõlmiti rahvamaja ostu-müügileping, mille järgi rahvamaja läks valla omandisse.
Iru vallavalitsus asus juba varsti pärast ehituse lõpetamist uude hoonesse. 24. veebruaril 1940 oli Iru rahvamajas riigi aastapäeva aktus koos jumalateenistusega. Maja pidulik avamine ning õnnistamine otsustati korraldada alles siis, kui on muretsetud ka väärikas sisustus.
Ka Iru rahvamaja ümbrust kavatseti kasutada suurejooneliselt. 9. juunil 1940 toimus Irus 61 700 krooni maksma läinud uue rahvamaja avamine ja õnnistamine. Vaimulikku talitust pidasid Jõelähtme koguduse õpetaja E. Petersoo ja ülem-preester N. Päts. Avasõna ütles Kaitseliidu Harju maleva juhatuse abi O. Suursööt. Rahvamaja ehitamisest andis ülevaate kolonelleitnant K. Saar. Aktusekõne pidas haridusminister professor P. Kogermann. Lõppsõnaga esines Iru vallavanem K. Jüssi. Rahvamaja avamisel mängis Rävala malevkonna orkester V. Aru juhtimisel ning laulis Iru kompanii segakoor H. Kivikanguri juhtimisel.
Pärast aktust korraldati uue rahvamaja saalis peoõhtu eeskava ja tantsuga. Koos rahvamaja avamisega tähistati ühtlasi ka kohaliku spordiväljaku avamist. Spordiväljak valmis kohalike sportlaste ja Kaitseliidu talgutel. Samal viisil oli valmimas ka rahvamaja ligidale, Pirita jõe äärde rajatav moodne supelbassein.
