TÕNU KALVET: Koplile annavad näo elanikud
Iga aasta kevadel ja sügisel on selts korraldanud elanikele kokkusaamise linnaosavõimude, politsei ja võimalikult paljude erakondade esindajatega. Korralisi koosolekuid peab selts iga kuu teise teisipäeva paiku.
Ettepaneku rajada nõukogude ajal hävitatud ja pargiks muudetud Kopli surnuaia kohale memoriaalpark, tegi Kopli Selts juba 1990-ndate algupoolel, linnaosavalitsus teostas selle kava mullu.
Tallinna nn Põhjaväila pikenduse vastu, mis kahjustanuks Stroomi metsa, kogus Kopli Selts vähemalt 2500 allkirja.
Kopli liinidele ebaseaduslikult sisse imbuma hakanud, turvalisust ja heakorda ohustanud Läti mustlaste minemasaatmise 2002. aasta lõpul – 2003. aasta algul tingis samuti just Kopli Seltsi aktiivne pealekäimine linnavõimudele ja politseile.
Suurimaks probleemipuntraks nii Kopli elanikele, seltsile kui ka linnavõimudele on Kopli liinid Selts taotleb juba aastaid sealsetele alalistele elanikele õigust eluruumid erastada, sest linnavolikogu 1994. aasta 19. mail langetatud otsus nr 80 välistas korterite erastamise liinidel. 1912.–1916. aastatel valminud majades pole nõukogude võimu algusest kapitaalremonti tehtud, sissekirjutusega elanike lahkudes vabanevad korterid hõivatakse omavoliliselt ning enamasti on hõivajaks asotsiaalsed mitte-eestlased.
Vilja Savisaar lubas Põhja-Tallinna asevanemaks olles rohkem kui kord, et probleem lahendatakse, seni pole aga olukord muutunud. 1998. ja 1999. a viis Kopli Selts liinidel läbi küsitluse, selgitamaks välja korterite seisundi, elanike erastamissoovi ja remondile kulutatud rahahulga. Täidetud küsitluslehed kadusid tollase linnaosavanema, Tõnu Heidovi ametist lahkudes linna-osavalitsusest aga jäljetult
Tõnu Kalvet, Kopli seltsi liige
