Eestis on sündinud 1000 katseklaasilast
Kunstliku viljastamise meetodite areng on olnud tormiline. Esimene katseklaasilaps sündis maailma 1978. aastal. Kehavälise viljastamise meetodi avastamisel järel on see pidevalt täienenud ning lisandunud on palju muid võimalusi.
“Iga sündiv laps on oluline. Kunstlik viljastamine on väga efektiivne ravimeetod,” tõdevad lastetuse ravi ja meditsiinigeneetiliste uuringute kliiniku Ferthal arstid Peeter Karits ja Andres Salumets.
Ferthalis tehakse keskmiselt viis kehavälise viljastamise protseduuri nädalas. Üheksa tegevusaasta jooksul on sündinud 250–300 last, kolme (Ferthal, Sõritsa Elite ja Ida-Tallinna Keskhaiglas tegutsev kliinik) lastetuskliiniku peale kokku on see number 1000 ringis. “Nad on kindlasti oodatud lapsed,” on arstid veendunud.
Kallis protseduur
Praegu kaasrahastab haigekassa kunstlikku viljastamist kuni 35-aastastele, andes kuni kolm viljastamisevõimalust naise kohta.
Selle aasta esimese viie kuuga on Ferthalis tehtud kunstliku viljastamise protseduure poolteist korda rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Kehaväline viljastamine maksab üle 35-aastasele 16 000 krooni. Riigilt toetust saavatele naistele läheb see maksma aga 4000 krooni. Kui haigekassa osalus suureneks, kasvaks laste arv veelgi.
Selle aasta veebruaris viljatusravi ümarlauale kogunenud haigekassa, naistearstide ja viljastamisega tegelevate kliinikute esindajad kinnitasid, et vanusepiiri tõstmine on võimalik ning oleks oluline samm sündide arvu suurendamiseks.
Ka rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ütles pärast ümarlauda, et vanusepiiri tuleks tõsta. Mais esitaski Res Publica naiskogu sotsiaalminister Marko Pomerantsile palve, et viimane algataks valitsuse määruse muutmise, et tõsta riigi toetust saavate viljastuda soovivate naiste vanusepiiri. Ministeerium teatas, et toetab ideed.
Doktor Karits ütleb, et Ferthalis on patsiente, kes tulevad kunstliku viljastamise abil saama juba teist või kolmandat last. “Kuni 95% naistest jääb lõpuks ikka rasedaks,” kinnitab Karits.
Seksuoloog Imre Rammuli sõnul on põhisõnum inimestele ikka see, et kuna meditsiin on tänapäeval arenenud väga heale tasemele, siis enamikul juhtudel saab inimest ikka aidata. “Ja jumala eest, käige ikka tohtrite juures ära ja küsige nõu. Jätke nõiad ja muu taoline värk kõrvale. Ning kui kohe kuidagi muud moodi ei saa, siis võib nõidade juures paralleelselt arstidega käia,” ütleb Rammul.
Psühholoogiline probleem
Arstid tunnistavad, et lastetus on patsientidele väga raske psühholoogiline probleem ning arstide endi ettevalmistus psühholoogilise poole pealt on ka nõrk. “Lastetuse probleemidega inimesed kapselduvad. Näiteks koosneb tutvusringkond viljakatest, kuid teil pole lapsi. Aegamööda tõmbutakse tutvusringkonnast eemale, tuues igasuguseid ettekäändeid, et mitte osaleda ühistel üritustel. Seda, et meditsiinilistel põhjustel pole võimalik lapsi saada, varjatakse isegi oma vanemate eest.
Kui öeldakse, et viisakas inimene ei räägi rahast ja rahvusest,siis meie siin oleme õppinud, et rääkida ei tohiks ka lastest,” ütleb Andres Salumets. “Lapse puudumine on ühele paarile niigi väga tugev stressiallikas ja saab tihti lahkumineku põhjuseks. Ka võib juhtuda nii, et kui uuringud on läbi ja selgub, et üks pool on viljatu (lastetuses süüdi), võib lohutamise ja toetamise asemel ette tulla süüdistamist.”
Psühholoogilise poole pealt on väga oluline seegi, et lastetuse ravi kliinik ei asuks sünnitusmajaga ühe katuse all. Lastetul naisel ei ole kerge olla kõrvuti lapsi kandvate ja lastekärusid lükkavate sookaaslastega. Oleks hea, kui sellised kliinikud asuksid vaikses, eraldi sissekäiguga kohas, et see patsiendile psühholoogiliselt kergem taluda oleks.
Kõik paarid ei tahagi järglasi, kuid doktor Karitsa hinnangul on selliseid paare alla ühe protsendi. Jäävad need, kellel on tegemist nii raskete probleemidega, et ükski kunstliku viljastamise meetod ei aita. Mõnel juhul, kus selgub, et enda bioloogilist järglast saada on võimatu, tuleb paaril kaaluda doonorsugurakkude kasutamist.
Mis on lastetus
Lastetuse e infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse sugu-
elu järel tekkinud rasedust. Lastetus on laialt levinud meditsiiniline probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest. Seega võib Eestis olla ligi 20 000 lastetut paari, kuid täpsem ülevaade antud probleemi ulatusest puudub.
Lastetus võib olla esmane e primaarne (varasemad rasedused puuduvad) või teisene e sekundaarne (lastetus on tekkinud varasema raseduse järel). Paari lastetus on 30% juhtudel tingitud naise viljatusest ning 30% juhtudel mehe viljatusest. Ülejäänud 40% juhtudel on põhjused mõlemapoolsed või jäävad selgusetuks.
