Lihtliikme Ege Hirve sõnul on erakonna juhid selliselt käitunud juba kaks aastat. “Nii tehakse vastavalt vajadusele iga inimesega,” ütles Hirv.

Eksesimees palus abi

Sama saatuse osaliseks sai ka Res Publica endine esimees Rein Taagepera, kes pidi paluma abi volikogu liikmelt Jaan Einastolt, et volikogu oma seisukohtadest teavitada. “Partei keskkontor keeldus Taagepera teadet, milles ta kommenteerib eestseisuse otsuseid, üldlisti laskmast,” märkis Hirv.

Erakonna peasekretäri Ott Lumi väitel on Taagepera kirjad alati edasi saadetud. Sellest hoolimata tunnistavad probleemi mitmed erakonna liikmed. Volikogu endine aseesimees Jaak Keerberg nimetab seda kirjade selekteerimiseks.

“Viimati kirjutasin pärast Taagepera artiklit ühe kirja piirkonna listi, kus lisasin juurde, et kui moderaatorid mu kirja edasi ei saada, kasutan selleks muid vahendeid. Siis lasti kiri läbi,” lausus ta. “Väidetakse, et selekteerimisega püütakse listist eemale hoida nn eetrit risustavaid grafomaane, aga see on otsitud põhjus suhtluse kontrollimiseks.”

Ott Lumi väitel midagi sellist pole ja näiteks volikogu listis on europarlamendi valimiste järel käinud väga aktiivne debatt. “Ka erakonna foorum on kõigile avatud,” märkis ta.

Juhtidel aeg aru anda

Eestseisuse ja volikogu liige Toomas Kink ei usu ka seda, et täna toimuval volikogul oleks võimalik suu puhtaks rääkida.

“Selleks on vaja mõlemapoolseid vastutulekuid, aga seda pole,” viitas Kink ühelt poolt nn äraostmatutele (Urmas Reinsalu, Indrek Raudne, Taavi Veskimägi ja Ken-Marti Vaher – toim) ja teisalt ülejäänud liikmetele.

Jaak Keerbergi sõnul peaksid äraostmatud ja ka erakonna esimees Juhan Parts endale aru andma, millega tegemist, ning vastama küsimusele, kas nii on võimalik jätkata.

Toomas Kink lisas, et enamik oma peaga mõtlevaid inimesi on Res Publica poliitikas pettunud, sest lubatu pole teoks saanud. “Kui sügiseseks üldkoguks selget nägemust erakonna tulevikust pole, lähevad paljud üle sotside või Isamaaliidu leeri,” ennustas ta.

Ott Lumi sõnul arutab volikogul täna valimistulemusi ja ebaõnnestumisi. Ta ei nõustunud, et erakonna poliitiline kapital on maha mängitud. “Nagu oleme varem öelnud, käsitleme valimiste tulemusi valijatelt saadud hoiatusena.”

Lumi lisas, et erakonna juhid teavad lihtliikmete praegust suhtumist toimuvasse. “Kahtlemata on pessimismi päris palju,” tõdes ta.

Eksesimees esitas väljakutse

Rein Taagepera pöördumine erakonna volikogu liikmete poole:

Saage nüüd aru, et harjunud kombel edasi minna ei saa!

Neil eestseisuse 23.06. "otsustel" pole ju mingit sisu.

See ei ole viis, kuidas vastata katastroofilisele valimiskaotusele.

See ei too tagasi neid liikmeid ja toetajaid, kes andsid hääle RPle 2003 ja loobusid sellest 2004.

Küsimuses pole, kuidas vältida RP põhjaminekut.

Küsimuses on, kuidas juba põhjaläinut pinnale tuua.

Moodustada töörühmad ja toimkonnad, arutada piirkondades --

nii on sisedemokraatiat mängitud kolm aastat,

lastud inimestel kokku tulla, töötada ja auru välja lasta --

et siis "Äraostmatute" tasandil kõigest sellest tegelikult mööda minna.

Tollel tasandil nopitakse liikmeskonna otsustest ja soovitustest seda, mida soovitakse,

jäetakse külmalt arvestamata ka kõige selgemad soovid

ja kleebitakse juurde, mida vaid pähe tuleb.

Ma tean küllalt palju erakondade sisedemokraatiast demokraatlikus maailmas.

Seda on kõikjal vähe.

Kõikjal olenevad erakonnad meie "Äraostmatute" taolistest inimestest, kes end jäägitult poliitikale pühendavad, nii nagu meie teised ei soovi seda teha.

Ja muidugi saavad nad oma tahtmise sagedamini kui meie teised.

Meil on neid vaja, me ei saa läbi ilma nendeta.

Aga nemad ilma meieta kah ei saa! Nad peavad end vaos hoidma.

Kus on piir, seda määrab poliitiline kultuur.

Valimised 2004 näitavad, et meie "Äraostmatud" on Eesti poliitilise kultuuri piiri ületanud.

Ei maksa end lollitada lohutusega, et need olnud "isikuvalimised".

Miks läks 30 % häältest isik Ilvesele, mitte aga isik Laarile, isik Kelamile, isik jne-le?

See oli hääl hoolivale tsentrismile, mida hetkel esindasid tugevaimalt sotsiaaldemokraadid.

See oli lahtiütlemine "Äraostmatute" ülbitsemistest nagu "Sotsialism pole ideoloogia vaid haigus".

Ja see kordub, kui 23.06. "otsused" on ainus viis, kuidas "Äraostmatud" ja eestseisus valimistulemustele vastata suudavad.

Ammugi ei lähe need valijad kaasa, kui "Äraostmatud" Res Publicat Reformierakonnale kaasavaraks katsuvad viia. Pole, mida müüa!

"Äraostmatud" peavad teatama, et nad kavatsevad oma käitumist muuta,

ja eestseisusel on vaja neid sinna poole aidata.

Ja keegi peab vastutama väärastunud valimiskampaania eest,

andes sisse lahkumisavalduse, mis ka vastu võetakse.

Fassaaditsemisega Res Publicat pinnale ei too.

Onu Rein

RP esimene esimees