KAAREL TARAND: Kingitus kõige nõrgemale
Ei, see pole niisama kingitus, vaid aateline rahapaigutus programmi “21. sajandi haridus” raames. Nimelt peaks see raha kulutatama üldhariduskoolide ehituseks ja remondiks. Seega kõik laste heaks. Kui arvestada, et ettevõttel lubatakse mainitud summale koolide tarbeks veel 1,2 miljardit lisaks laenata, tähendaks see ühe õpilase kohta vähemalt 10 000 kroonist investeeringut. Pole paha.
Ent kogu skeem lõhnab vägisi kõige muu järele kui panus laste arengusse. Võib hoopis ennustada, et programmi jõustumisel soikub paariks aastaks igasugune ehitustegevus koolides ja kui mõõnast üle saadakse (koolid õpivad uuest kohast õigel viisil raha taotlema), siis määrab koolivõrgu edasise arengu ainult majanduslikku efektiivsust taga ajavate kinnisvara arendajate diktaat, või veel täpsemalt – Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu esimees Olari Taal muutub ministri asemel hariduse kuningaks.
Ja siis ei saa me enam rääkida, et üldhariduskool on munitsipaal- (valla- või linna-)kool, võimalik, et oluline osa praegustest koolihoonetest (kui ebaefektiivsed) on jõudnud valla omandusest erakätesse ja ettevõtte nõukogu dikteerib valitsusele ja riigikogule iga-aastaste hariduskulude suuruse. Ei ole tore tulevik.
Koolimaja – tarbetu vara
Ühtki last, õpetajat ega koolijuhti ei saa veenda jutuga, et tegelikult läheb teisiti, et on olemas “tasandusmehhanismid”, mis tagavad väiksemate maakoolide säilimise; et haridusse tuleb ju rohkem raha. Senine praktika on vastupidine. Ettevõtte jaoks on ainus mõõdupuu majanduslik efektiivsus. Võtame lihtsa näite, mõisakooli X, mis pole veel lõpuni restaureeritud, vaid ootab alles oma järge. Selge ju, et riigimonopol ütleb sellisele koolile varem või hiljem: laenu saate uue maja ehitamiseks, mitte olemasoleva korrastamiseks. Sest nii on odavam ehitada ja hiljem ülal pidada. Parimal juhul ehitataksegi betoonist, plekist ja klaasist standardkarp, mõisahäärber läheb aga võla katteks firma kätte, kes müüb selle maha kui “riigile tarbetu vara”.
Et ei lähe nii või? Läheb küll, rahandusministeeriumi firmad on valmis kellelt tahes seitse nahka koorima. Nad ju müüvad näiteks andmebaaside kirjeid, mis nad ise on seaduse jõuga riigiasutustelt tasuta saanud, neilesamadele asutustele tagasi (sest ettevõtte ülesanne on omanikule kasumit teenida).
Lapse tähendus üldhariduskoolis on uue programmi järgi olla kinnisvara- ja ehitusärile lisaraha genereerimise ühik. Kogu haridusprogrammi 8. peatüki mõte aga kõlaks kaurhansonliku lühiduse ja selgusega öeldult: “Res Publica alustab ja erastab koolivõrgu kolme käiguga.”
