KAAREL TARAND: Soome keel sisse, vene keel välja
Vene keele õpetamise osa on viimastel aastatel tõusuteel, mullu õppis vene keelt vähemalt B-keelena 45% kõigist õpilastest, neli aastat tagasi 40%. Vaadates arve alates 6. klassist, mil teise võõrkeele õpetus tegelikult algab, saame vene keele õppijate osakaaluks isegi kuni 75%.
Süsteem ning lapsevanemate ja omavalitsuste tahe on selline. Ja kuna tegu on vaba valikuga, siis pole kellegi asi sellesse sekkuda. Ma väidan, et sekkuda on vaja, sest mida aasta edasi, seda kasutumaks, vähemasti suhtelises mõõtkavas, vene keele oskamine muutub.
Teen ettepaneku arvata vene keele õpetamine üldhariduskooli põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeelte osast välja ning asendada see soome keelega. Valikainena, viienda-kuuenda võõrkeelena, võib seda edasi õpetada, teha kas või eraldi vene keele ja kultuuri süvaõppega koole. Muidugi, kui niigi täis õppekavasse veel lisaaineid ja -tunde mahub.
See ei ole mingi järjekordne russofoobiapuhang, vaid ratsionaalne kaalutlus. Meil on avalikul ülalpidamisel olev üldhariduskool. Iga makstud krooniga üritab ühiskond tagada, et kasvav sugupõlv oleks võimalikult “konkurentsivõimeline”, see tähendab, et inimesed saaksid võimalikult hästi hakkama avatud maailmas.
Keeleruum aheneb
Fakt on, et Venemaa ei kuulu lähitulevikus avatud maailma. Peale selle tõmbub iga aastaga kokku vene keeleruum. Seda kahel põhjusel. Esiteks, venelaste arv maailmas väheneb pidevalt, teiseks on kadunud endised võimusuhted ja -struktuurid, milles Moskva suutis “rahvastevahelise suhtlemise keele” normina kehtestada.
Süngemad ennustajad ütlevad, et inimpõlve pärast ei saa Moskvaski igal pool vene keelega hakkama. Pealegi, vene keelest kui eelisest ärisuhetes pole enam põhjust rääkida. Rahvusvahelises äris tegutsevad venelased oskavad ka inglise keelt, vene keeles saab välja kaubelda ainult korruptiivseid eeliseid Vene tsŠinovnike käest. Aga see on moraalitu äri, mida on soovitav mitte teha.
Eesti on oma põhipartnerid lähikümnenditeks valinud. Avalik rahakulutus peab tagama meile edu just partnerlussuhetes. Keelteta seda ei saavuta. Pole kahtlust, et partnerite hulgas on suurimad inglise, saksa ja prantsuse keel. Kuid meil on üks pisike eripära, nimelt suhted Soomega. Eestlaste kultuuriliste üksikkontaktide kokkulugemisel saavutab Soome mäekõrguse võidu. Ajal, mil räägitakse Tallinna ja Helsingi ühendamisest, tasuks mõelda, kas meie keeleline võimekus ka raha ja ideede lennuga kaasas käib.
Õppida tasub neilt, kes on paremad. Et neilt õppida, on vaja neist aru saada. Soome riik juhib maailmas nii konkurentsivõime kui ka korruptsioonivabaduse edetabeleid. Neil on ka maailma parim üldharidus-süsteem, millelt käivad eeskuju võtmas ka inglased ja sakslased. Seesama üldhariduskool loobus umbes 30 aastat tagasi teise riigikeele – rootsi keele – õpetamisest tähtsaima võõrkeelena inglise keele kasuks. Selle otsuseta Soome praegu Euroopas ja maailmas tipptegija ei oleks.
