Kaks kanget selgitavad presidendi
Peale selle üllatasid Ukraina presidendivalimised suure valimis-aktiivsusega. Esialgsetel andmetel osales presidendivalimistel üle 74 protsendi hääleõiguslikest Ukraina kodanikest. Ukraina ajakirjandus seletab kõrget osalust üksmeelselt sellega, et valida on kahe põhimõtteliselt erinevaid arengusuundi esindava kandidaadi vahel.
Esimeses voorus võitis praegune Ukraina peaminister ja Venemaa soosik Viktor Janukovitš napilt oma peamist konkurenti, opositsioonikandidaati ja lääne soosikut Viktor Juštšenkot. Eilseks, kui loetud oli 93 protsenti häältest, oli Janukovitš kogunud 40 protsendi valijate toetuse, Juštšenko poolt oli oma hääle andnud 39 protsenti valijaid.
Hirmul suured silmad
Need tulemused vastasid ka mitme avaliku arvamuse uuringu tulemustele, mis korraldati kandidaatide toetuse selgitamiseks vahetult enne valimisi. Seega on selge, et Ukraina uue presidendi nimi peab selguma kolme nädala pärast toimuvas teises valimisvoorus.
Suurimaks üllatuseks Ukraina presidendivalimistel tuleb siiski pidada seda, et oodatud ja kardetud miitinguid ja rahvakogunemisi ei toimunud. Valimistele järgnenud öö möödus Kiievis ja teistes Ukraina suurlinnades rahulikult. Kuid võimalike protestiaktsioonide kartuses olid võimud selleks hoolikalt valmistunud.
Keskvalimiskomisjoni maja Kiievis oli ilmselt Ukraina enim kaitstud hoone. Varakult tõkestati see kahekordse piirdeaiaga, kohale toodi veekahurid, soomukid ja võimsad proektorid. Läheduses olid bussides ootel
siseministeeriumi eriüksuslased. Samasuguseid ettevalmistusi tehti Kiievi telekeskuse juures.
Kõike seda õnneks vaja ei läinud. Ilmselt mõjus opositsiooni kandidaadi Viktor Juštšenko üleskutse, et tema toetajad jätaksid ära valimispäevale järgnevaks ööks kavandatud protestiaktsioonid. Võimud on pidevalt süüdistanud Juštšenko toetajaid valimisvõitluse toomises tänavatele. Samas väidab opositsioon, et tingimustes, kus nende ligipääs meediale on takistatud, on see neile ainus eneseväljenduse võimalus.
Ka Ukraina keskvalimiskomisjoni esimees Sergei Kivalov pidi tunnistama, et valimiste suurim probleem oli seotud valimisnimekirjadega. Paljud inimesed ei leidnud oma nime valimisnimekirjadest või olid nen- de andmed kirjas vigaselt.
Olin Kiievi valimisjaoskondades ise mitme säärase juhtumi tunnistajaks. Ühes jaoskonnas lahendati probleem sellega, et inimesed, kelle andmed olid nimekirjas vigased, said hääletada, kui nimes ei olnud üle kahe vea. Sellise otsuse võttis vastu selle jaoskonna komisjon.
Igal juhul on nii Ukraina kui ka lääne eksperdid kindlad, et ka valimiste teisest voorust kujuneb tihe rebimine Janukovitši ja Juštšenko vahel.
Lääs nuriseb, kuid ei sekku veel
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esindajana Ukrainat külastanud Ari Vatanen märkis kolme momenti, mis andsid põh-just rahulolematuseks – paljude valijate nimed olid valimisnimekirjades valesti, mistõttu nad ei saanud hääletada; osa inimesi käis valimas ka teiste dokumentidega; presidendikandidaatide pääs meediasse oli ebavõrdne.
Ehkki enamik vaatlejaid märkis Ukraina presidendivalimistel suuri õigusrikkumisi, pole ilmselt enne presidendivalimiste teist vooru kolme nädala pärast lääneriikide jõulisi reaktsioone oodata. Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni juht Ukraina valimistel Hanne Severinsen ütles eile hommikul, et kui Ukraina on Euroopa Nõukogu liikmesriik, siis peab ta olema usaldusväärne. Kui ta on demokraatlik riik, siis peavad toimuma vabad valimised.
“Ootame kolm nädalat ja siis otsustame, kuidas Ukraina presidendivalimistele reageerida. Praegu on võimalikest sanktsioonidest vara rääkida,” ütles Severinsen.
