Markov kurdab, et nad alustasid tööd liiga hilja, alles juulis.

Samuti väidab Markov, et Janukovit‰i staap ei lasknud neil valimisstrateegiat kavandada täpselt nende soovituste järgi. Ta toob näitena, et Janukovit‰i staap panustas liialt tugevalt Ameerika-vastasele retoorikale.

“Kui Venemaa ja venelased võrdlevad end USA-ga ja peavad end ameeriklastega võrdseks, siis Ukrainas see võrdlus ei tööta,” leiab Markov Janukovit‰i ebaedu põhjusi otsides. Tema arvates oleks pidanud Janukovit‰ kasutama hoopis Poola-vastast retoorikat.

Markovi jutt ja Pavlovski esinemised mõjuvad praegu küll katsena leida eneseõigustust Janukovit‰i kampaania läbikukkumise ja tulemuseta töö eest hiigelhonoraride saamisel. Markov tunnistab, et honorarid maksid kinni hoopis Vene ärimehed. Rohkem ta ei täpsusta.

Valimiskampaania ajal tegutses aktiivselt Kiievis nn

Ukraina Majas Vene klubi, kus esinesid Venemaa esimese suurusjärgu poliitikud ja propagandistid. Loomulikult kutsusid nad oma sõnavõttudes üles hääletama Janukovit‰i poolt. Kõik Vene klubi tellitud sotsioloogilised arvamusküsitlused näitasid alati toetust võimukandidaat Janukovit‰ile.

Viktor Ju‰t‰enko staabil on väidetavalt kindlad andmed ka selle kohta, et võltsitud valimistalongid, millega inimesed said hääletada väljaspool kodukohta ja mida peeti võltsimise kõige jõhkramaks vormiks, olid trükitud Venemaal. Ju‰t‰enko esitas selle kohta materjalid ka Ukraina ülemkohtule. Huvitav on see, et keskvalimiskomisjon on need häälte lugemisel kahtlusi tekitanud talongid hävitanud.

•• Vene rahasummade suuruse kohta Viktor Janukovit‰i valimiskampaanias andmeid esitanud Carnegie instituudi Ukraina-kuraator Anders Aslundi sõnul kulutati Kremlile meelepärase kandidaadi presidendiks upitamiseks 600 miljonit USA dollarit.

•• See on suurem summa, kui kulutas oma valimiskampaaniaks USA president George W. Bush. Aslundi uurimuse järgi panustas poole sellest hiigelsummast Vene ja poole andsid Ukraina ärimehed.

•• Nii Aslundi kui ka Viktor Ju‰t‰enko lähikondlaste andmed kinnitavad, et põhisponsoriks oli Vene gaasifirma Gazprom, mille suurimaks omanikuks on teata-vasti Vene riik.