Donetski elanikud tunnevad end reedetuna, kuid ei alistu
Aeg oleks Donetskis nagu seisma jäänud. Peatänav on muidugi Lenini-nimeline, keskväljak samuti. Ja seal seisab terrorist Uljanovi monument ise.
Presidendikandidaat Viktor Janukovitši toetajate sini-valget sümboolikat peaaegu ei kohta. Mõnel üksikul autol on sini-valged paelad antenni küljes ja needki autod on minu kaaslaste sõnul kohaliku oblastivalitsuse numbrimärkidega. Nädal aega pärast valimiste teist vooru toimusid siiski ka sellel väljakul Janukovitši toetajate meeleavaldused. Donetskilaste stiil on teine – kogunetakse töökollektiivide kaupa organiseeritult, ettevõtte direktor peab kõne ja minnakse laiali.
Donetskilased on pealtnäha väga kurjad oranĻide mässajate, Kiievi ja president Leonid Kutš-ma peale. Enamiku inimeste sõnul on neid reedetud. Samas on nad otsekui valmis eesseisvaks paratamatuseks, et Lääne-Ukraina natsionalistide kandidaat Viktor Juštšenko on USA rahade toel saamas presidendiks, saamas võitu Ida-Ukraina tööinimeste üle.
Võitlus fašismiga ei lõpe
“Juštšenkoga ei lepi me iialgi,” ütlevad tänaval jalutavad donetskilased ühest suust. “Venemaa on meid maha jätnud, Kutma on reetur ja ameeriklased on ta ära ostnud, kuid Lääne-Ukraina faistide järeltulijad ei alluta meid iialgi USA-le,” ütleb 42-aastane Vladimir, kes on söekaevanduses brigadir.
Rõhutatult hääldab ta oma nime venepäraselt, mitte ukrainapäraselt Volodimir, ehkki on ise ukrainlane. “Ida-Ukraina astub Ukraina koosseisust välja ja ühineb Venemaaga, kõik meie juured on ju seal,” on Vladimir veendunud.
Donetski oblastinõukogu esimees Boriss Kolesnikov nii kategooriline ei ole. Tema sõnul ei kavatseta Ukraina koosseisust lahkuda, vaid esitada Ukraina parlamendile ettepanekud konstitutsiooni muutmi- seks, et Ukrainast saaks föderatiivne riik. Ja siis jälle tuttav jutt, kuidas Donbass toidab kogu ülejäänud Ukrainat. Juštšenkole heidab ta ette, et tema peaministriks oleku ajal suleti paljud söekaevandused ja terved kaevanduslinnakud surid välja.
See oli tõepoolest nii. Aga Kolesnikov ei räägi sellest, et Donbassi kaevandused on võlgu
8,4 miljardit grivnat, et kaevuritele palkade maksmisega on raskusi, et kaevandustes toimuvad ohvriterohked katastroofid, et Janukovitši peaministriks oleku ajal on suurenenud riiklikud dotatsioonid Donbassile.
Donetski valitsejaks peetakse oligarh Rimat Ahmetovit, kes toetab Janukovitšit. Ahmetovil on kogu klaviatuur oligarhile “kohustuslikke mänguasju” – metallurgia- ja ehitusettevõt-ted, pangad, meediaväljaanded ja muidugi Euroopa tasemel jalgpalliklubi Donetski ·ahtar.
Isegi donetskilased ei varja, et Ahmetovil oli Janukovitšit vaja keskvõimu juurde pääsemiseks. Näiteks opositsiooni survel ametist tagandatud pea- prokurör Gennadi Vassiljev oli enne seda kõrget määramist Donetski prokurör. Kiievis naljatlevad ajakirjanikud, et prokuratuuri tööle pääsemiseks pidid olema pärit Donetskist.
Ametlik tõde Donbassi ajalehes
Ukrainas on sarnaselt Venemaaga peamiseks meediakanaliks televisioon. Ajalehed on marginaalne nähtus. Enne valimisi pidasid Donetski ja Luganski võimud lahinguid veel hiljuti ainsa sõltumatu telekanaliga Kanal-5. Nüüd on enamik Ukraina telekanaleid loobunud valetamisest.
Kiievi ajakirjanikud tõid vapustavaid näiteid ajalehest Golos Donbassa (Donbassi Hääl). Mida siis kirjutas sealne mõjukaim ajaleht enne valimisi sellest, mis juhtub Juštšenko saamisel Ukraina presidendiks. Loen artiklitest, et siis hakkavad inimesed trahvi saama, kui ei räägi ukraina keeles.
Ajalehest selgub ka, et USA käskis Juštšenkol vähendada Ukraina rahva arvu 48 miljonilt 2015. aastaks 25 miljonile. Et Ukraina suuremates linnades nimetatakse peatänavad ümber Waffen-SS diviisi Galiitsia kangelaste nimedega... Uskumatu, aga tõsi.
Nooremad inimesed Donetskis näivad palju enam olevat huvitatud jalgpallist kui poliitikast. Hiljuti võitis nende jumaldatud koduklubi koduväljakul kuulsa Barcelona 2 : 0. Loo iroonia peitub selles, et ·ahtar mängib oranĻis vormis (pildil) ja klubi fännide atribuutika on sama värvi.
