“Eesti on valmis piirilepingut alla kirjutama juba alates 1990. aastate keskpaigast. Ning kuna valmisolek on ammu olemas, ei pea enam eraldi ettevalmistusi tegema,” ütles president.

Visiiti Moskvasse 21. jaanuaril valmistavad presidendi kantselei ja välisministeerium ette töövisiidina. “See visiit on seotud Õigeusklike Rahvaste Ühtsuse Rahvusvahelise Fondi poolt mulle omistatud autasu kätteandmise tseremooniaga. Nimetatud autasu on omistatud mulle kui riigipeale, mitte kui eraisikule, ja seetõttu ei saa seda visiiti käsitleda kui eravisiiti,” selgitas Rüütel.

Seni pole siiski teada, kas patriarh Aleksius II kutsel Venemaa pealinna külastav Rüütel soovib kohtuda ka Vene riigipea Vladimir Putiniga. Eesti on kohtumise suhtes küll huvi väljendanud, ent Vene pool pole presidentide vestluse võimalikkust ametlikult kinnitanud ega ümber lükanud.

Interfaxi teatel ütles samas teisipäeval üks Venemaa välisministeeriumi allikas, et Eesti presidendi jaanuarikuisel visiidil on eranditult eraviisiline iseloom ning Vene välisministeerium ei tea sellest reisist midagi.

Kui Vene pool otsustab siiski Rüütliga kohtuda, on välispoliitiliselt väga oluline märk, millise astme poliitik Eesti presidendile 21. jaanuaril vastu saadetakse.