E-teenused tulid kasutusse soovist riigieelarvet täita
Valitsuskriisi käigus ununes valitsusel hooplemine järjekordse Eesti edulooga e-valitsemise alal. Euroopa Komisjoni tellitud värske uuringu järgi on Eesti elektrooniliste avalike teenuste pakkumise ja kvaliteedi poolest uute liikmesriikide seas ülekaalukalt parim. Kõigi uuritud riikide hulgas (Euroopa Liidu 25 liiget ning Island, Norra ja Šveits) oli Eesti teenuste terviklikkuse pingereas 8. ja püsijuurdepääsu osas koguni 4. kohal.
Uuringus analüüsiti 20 ettevõtetele ja kodanikele pakutava avaliku e-teenuse kättesaadavust ja terviklikkust. Viimase all mõistetakse seda, kas protsess on elektrooniline algusest lõpuni, nagu näiteks Eestis üksikisiku tulu deklareerimine, või ainult osaliselt, nagu näiteks elukoha registreerimine.
“Loomulikult on enimarenenud segment lihtsad ja robustsed lahendused selleks, kuidas inimeste ja firmade käest raha võimalikult valutult ja kiiresti riigikassasse saada,” kommenteerib üleeuroopalisi suundumusi IT-kolledĻi õppejõud Linnar Viik. Ka Eestis on täielikult välja arendatud tulumaksu, käibemaksu ning tollimaksu elektrooniline kogumine, mida on eelis- arendatud ka rahvusvaheliste nõustajate, nagu Maailmapanga ja IMF soovitusel – kulutada tuleb sellele, mis raha kiiresti tagasi toob.
Eestis esindab seda “tulupõhist” mõtteviisi rahandusministeerium, mistõttu pole ime, et Eesti koht registri- ja haridusteenuste, samuti litsentside ja lubade väljaandmise pingereas on enam kui tagasihoidlik. Teenuste arendamine, millest kodanik, mitte riigieelarve, otsest kasu saab, sumbub mitme asjatundja hinnangul lahkhelidesse ametkondade vahel või siis seetõttu, et riik on mingi osa teenusest andnud eraettevõtte hallata.
Sündide ja abielude elektroonilisel registreerimisel on Eesti Euroopa riikide hulgas häbiväärsel viimasel kohal, kuigi tegu pole tehniliselt keeruka teenusega. Rahvastikuregister on antud hallata AS-ile Andmevara, kellelt rahandusministeerium kasumit nõuab. Aga registrit töötleb Andmevara hoopis siseministeeriumi tellimusel. Lapsed sünnivad aga hoopis sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuvates haiglates. Vastsündinu arvelevõtmine elanikuna kuulub linna või valla pädevusse. Kuni mitu asjaosalist vaidlevad, kes peab midagi tegema ja kes maksma, seni otstarbekat e-lahendust tekkida ei saagi.
Ametnike nõrk koostöö
Sama probleem – nõrk koostöö ametkondade vahel – takistab ka mitmesuguste tegevuslubade, näiteks ehitamiseks vajalike lubade hankimise korraldamist elektrooniliselt.
Eesti on nõrgal järjel ka ülikoolidesse sisseastumise e-teenuse arendamisel. Kuid juba järgmises raportis võib Eesti koht tunduvalt paraneda. Veebruaris sõlmisid haridusministeerium ja ülikoolid konsortsiumilepingu, mille alusel loodetakse infosüsteemi SAIS abil e-sisseastumiseni jõuda juba tänavu suvel. Erinevalt mõnestki muust projektist on SAIS-i arendamiseks vähemasti raha (sealhulgas EL-i abi) olemas ning arendustöö ise valitsuse ja ka EL-i e-riigi tegevuskavades eelistusena kirjas.
Uuringufirma Capgemini korraldas e-teenuste uuringu Euroopa Komisjoni tellimusel oktoobris 2004 juba viiendat korda. Viimases uuringus olid esmakordselt vaatluse all ka 2004. aasta mais Euroopa Liidu liikmeks saanud 10 riiki.
