Esimene lumi on ühtmoodi tähtis nii linna- kui ka maalastele. See lugu on esitatud läbi linnapoisi silmade: paneelmajad, libedad tänavad, mahajäetud vabrik, kummalised kioski(muti)d, “pätid” poisid, toredad vanatädid. Kuid see kõik on ju ka maal võimalik. Seepärast ei olegi vahet, kas lumemöllutavad maa- või linnapoisid.

Vaiksoo rikas sõnapagas, vahvad stseenid ja karakterid ning igapäevaeluline sündmustik teevad “Lumemöllust” raamatu, mis lapsele meelde jääb ning mille ta pärast ettelugemist ka ise üle loeb. (Maa)poiss Kermo peal on raamat järele proovitud. Tema arvates on neid trikke siiski maal veel parem teha ning puhast valget lundki suurem võimalus leida.

See ei tähenda, et tüdrukud ei võiks “Lumemöllust” osa saada. Tänapäeva võrdsete võimalustega maailmas peaksidki tüdrukud “poistekaid” lugema, et olla konkurentsivõimelisemad. Ning ehk leiavad nemadki endast väikese poisi!