Kuna ärireisijal Balti jaama suurt asja pole, siis keskendub Tiit Pruuli reisikeskust luues just seljakotimatkajale ehk “mehele, kes rändab, kitarre käes, ja kott seljas”.

“See inimene vajaks täna Eestis rohkem kui äriklient, kellele on juba loodud oma mugavused. Ta vajab kohta, kus arutada reisiplaane ja jagada infot. Ning kus pärast oma reisidest kamina ees mõnusaid lugusid pajatada: kuidas ma tsunami eest põgenesin ja lõviga võitlesin,” põhjendab Pruuli keskuse vajalikkust.

Seiklusjuttude turu võtab loodavas keskuses enda kanda mõnus lokaal esialgse nimega Travel, kus lisaks suuremale hallile on hubane kaminasaalike, mida just sellisteks üritusteks välja üüritakse. Söögi- ja joogikoht kuulub Rain Stuudio OÜ-le, mille juht on Terevisiooni saatest tuttav kokk Rain Käärst. Ta on plaaninud, et seiklejad saavad oma külaliste meeli vürtsitada mitmes mõttes eksootiliste elamustega. “Inimene tuleb reisilt ja on leidnud vahva retsepti. Meie kui reisiteemaline restoran pakume, et teeme ise toidu valmis,” selgitab Käärst.

Üle keskmise seljakotimehele

Eestisse rännanuid peaks rõõmustama odavapoolsem kahetärnihotell, mille seitsmele korrusele on mahutatud 124 numbrituba. Lisaks reisijuttudele, mida kõrtsis loodetavasti kuuleb ohtralt, saab uuest Balti jaama hoonest osta kõikvõimalikku reisimist puudutavat kirjandust ning maade- ja teedekaarte, oma esinduse avab reisibüroo Cassandra.

Olemas on matkajale hädatarvilik internetipunkt ja WiFi leviala, pagasiruum, rahavahetus, fotopood, dusŠiruumid ning rattalaenutus. Peenemale perele pakub PäevaSPA mõnusat lõõgastust alates juuksurist kuni laavakivide ja mudani.

Kompleksi uhkeimaks pärliks on kuuemeetrine ekraan jaamahoone klaasist seinal, kus hakkavad jooksma rändajate saadetud reisivideod ning kes iganes võib oma matkateel tehtud fotosid seal eksponeerida.

Ehituses on Edelaraudtee Halduse AS-i juhataja Neddy Krameri sõnul püütud võimalikult säilitada vanu elemente: müüri- ja võlviosi, laemaalinguid. Uhkeima lae saab seetõttu Hansapanga kontor, võimsa sissekäigu reisibüroo Cassandra. Kramer nimetab uut jaamahoonet ekskursiooniks läbi ajaloo, tükati on näha nii algset tsaariaegset jaamahoonet kui ka nõuka-aegseid ümberehitusi. “Igal kivil on siin oma stoori, nii lõbus kui kindlasti ka kurb,” jutustab Kramer.

Kriminogeenid ja asfaltplatsid

Et Balti jaam jääb seljakotiga reisijate trajektoorist liiga eemale, seda Pruuli ei karda. Sadam on ju lähedal ja Venemaa rongid sõidavad. Lääne poolt tulevate rongidega on lood, nagu need on. “Ühel päeval hakkavad nad kindlasti sõitma, aga kas minu silmad seda näevad… Lennart Meri niipea Balti jaamast Berliini rongipiletit kindlasti osta ei saa,” võtab Pruuli teema kokku.

Ka ei usu Pruuli, et kriminogeense kuulsusega jaamaümbrus reisihuvilisi eemale kohutaks. “See on vana müüt, et Balti jaamas võib peksa saada. Me ei muretse sellepärast,” praalib Pruuli. “See seltskond, keda me siia ootame, pole nii peps ja nende riskijulgus on suurem kui keskmisel kodanikul,” loodab ta. “Põhiline on meeleolu: armas, sõbralik, aus.”

Kui uurida politseistatistikat, siis võrreldes 2003. aastat mullusega on üldkuritegude arv Balti jaamas pigem kasvanud (273-lt 290-ni). Röövimisi on registreeritud 36. “Peamiseks probleemiks on Balti jaamas ikka vargused, sh taskuvargused,” nimetab Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Madis Tilga. Kümme aastat Koplis piirkonnakonstaabli tööd pidanud Vitali Matvejevi hinnangul on Balti jaam võrreldes viie aasta taguse ajaga ilmselgelt turvalisemaks muutunud.

Veidi muretsema paneb ärimeest loodava reisikeskuse rohkem kui inetu ümbrus. Loomulikult peaks linn sellega tegelema, nõustub ta ja usub, et küll õdus miljöö Kalamajast Balti jaamagi laieneb.

Tallinna linnaplaneerimise ameti Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhtivspetsialisti Ivo Rebase andmetel pole linnavalitsus Balti jaama turu ega trollide ümberpööramise ala kohta ühtegi kehtivat detailplaneeringut teinud ja seda pole ka tulemas, seega lähiajal ei kao omanäoline turg ega ohtrad asfaltplatsid ja träniputkad jaamahoone ümbrusest kuhugi. “Kui linnal tekib huvi, siis on tõenäoline, kuid praegu pole see ala linna prioriteetides,” kinnitab Rebane.

Samal ajal, kui uue kuue saanud jaamahoone 15. juulil avatakse, ilmub reisibürool Cassandra koostöös kirjastusega Varrak reisiraamatute sarja “Go Travel” esimene pääsuke “Eesti reisijuht”. Sarja läbivaks jooneks on kõik reisimise ja maadeavastamisega seotu, erinevuseks teiste omasugustega on tingimus, et raamat peab mingil kombel olema seotud Eesti või eestimaalastega. Vastu sügist on plaanis luua uus reisiteemaline veebikeskkond ning lisanduma peaks veel üht-teist, “et see maailm saaks täiuslik”, unistab Pruuli.