Mikser: oskame Savisaare trikke ennetada
Miks ikkagi SDE?
Oleme juba varem allkirjastanud sotsidega kootööleppe, kus muu hulgas kirjas, et teeme koostööd kohalike omavalitsuste valimistel, kooskõlastame oma seisukohad ja hääletamised riigikogus ning algatame koos eelnõusid. Loogiline tulemus on see, et koos Peeter Kreitzbergiga liitusime just sotsiaaldemokraatidega.
Kas viimasel ajal on olnud ka teisi pakkumisi?
Sellest ajast, kui me Keskerakonnast lahkusime, on pakkumisi teinud kõik erakonnad kuni selleni välja, et isegi Keskerakond on korduvalt kutsunud meid tagasi oma fraktsiooni ja teinud ettepanekuid koostööks muudes vormides. Reformierakond on meie suunal algusest peale aktiivne olnud. Kindlasti ei ole praegune Reformierakond sama, mis ta oli Siim Kallase kaksikliidu juhtimise ajal. Samuti ei soovi me toetada praegust üsna populistlikku valitsust.
Ütlesite, et Reformierakond pole see, mis ta oli. Mis on siis muutunud?
Seniste võtmetegelaste suundumisega teistele jahimaadele on Reformierakonna intellektuaalne potentsiaal tugevasti lahjemaks jäänud. Me ei näinud võimalust suunata seda erakonda sotsiaalsematele radadele.
Nõrkusi on ju ka sotsidel.
Jah, kindlasti on väljakutseid. Vabaneda tuleb imagost, justkui sotsidel pole tugevat majanduspoliitilist alust või sotsiaaldemokraatia on välis- ja julgeolekupoliitiliselt nõrk ning vähe usaldusväärne.
Kas välis- ja julgeolekupoliitika on sotsidel nüüd teie õlgadel?
Kahtlemata tahaksin jätkata sel suunal, mis on olnud minu ala ning kus ma tunnen end tugevana. Kreitzberg sooviks samuti jätkata haridusteemal.
Olete nüüd sotside seas samasugune noor staarpoliitik nagu kunagi Keskerakonnas. Kas tunnete erilist kohustust?
Meilt oodatakse seda, et panustaksime oma ideoloogilised-intellektuaalsed võimed. Selliseid pragmaatilisi kokkuleppeid, et saaksime mingid kohad või toome kaasa väga mõõdetavad panused, ei ole.
Sotsiaalliberaale kutsuti “turul olevateks poliitilisteks prostituutideks”. Nüüd hakkab see aeg läbi saama?
Kindlasti oleksime võinud otsuse langetada ka varem, aga kui me “turule tulime”, siis ei teinud me seda selleks, et saada kiiresti mõne erakonna ridades võimule, vaid et keerata selg keskerakondlikule autoritaarsele juhtimisele, mis pole ka tänaseks muutunud. Pahameel nende seas, kes kutsuvad meid poliitilisteks prostituutideks, on tingitud sellest, et me polnud nõus end müüma. Meil on olnud hulga pakkumisi tulla toetama võimuerakondi. Liituda parteiga, kes on hetkel opositsioonis, kuid kes on järgmiste valimiste järel valitsuskoalitsioonis kindlasti ühe juhtiva jõuna, on ausam valik.
Kuidas sotside valimistel läheb?
Hästi, sest inimesed on õppinud eelmiste valimiste suurest populismi võidukäigust ja seda näitas ka europarlamendi valimine.
Kas sotsid ei looda liigselt europarlamendi edu kordumisele, mis oli puhtalt ühe isiku, Toomas-Hendrik Ilvese triumf?
Oleme seda palju arutanud ning kindlasti ei tasu lasta end uinutada ühekordsest edust. Sotsid on aru saanud, et kohalike ja riigikogu valimistele tuleb läheneda teistmoodi.
Öeldakse, et sotsid on ja jäävad Keskerakonna haledaks varjuks
Keskerakonna “eelis” on see, et nad on valmis liikuma võimu poole vähem vahendeid valides. On teatavad standardid ja kampaaniavõtted, milleni paljud teised erakonnad ei lasku.
Tuleb teada, mis on Keskerakonna tugevused. Meie Kreitzbergiga, samuti Liina Tõnisson ja Jaanus Marrandi oleme olnud piisavalt kaua Keskerakonnas ja tunneme ehk mõned keskerakondlikud võtted kiiremini ära ning oskame anda neile vastulööki.
Saame Keskerakonna ekspertiisi najal nende populistlikele algatustele reageerida. Erakond, mis on rajatud ühe suure isiksuse karismale ja kes on kiiresti nõus oma positsioone riiklikult olulistes küsimustes muutma, ei saa olla väga jätkusuutlik. Sotsidel nii suuri isiksusi pole ning kaugemas perspektiivis peaks see kasuks tulema.
