Lotmani kõne ajas erakonnad tülli
Kahe partei tüli sai alguse üle-eelmise nädala nelja-päeval riigikogus, kus kõnepulti astunud Res Publica liige Mihhail Lotman pidas vanemahüvitise debatil kõne, milles kõlasid muu seas ka laused: “Selle (eelnõu – toim) põhiline eesmärk on produtseerida sotsiaaldemokraatide valijaskonda. See tähendab, see on valijaskond, kes saab alla keskmise palka, saab toetusi ja ei ole huvitatud sellest, et parandada oma elukvaliteeti.”
Kui SDE aseesimees Eiki Nestor samal teemal raadiosaates tuliselt sõna võttis, polnud Res Publica kaugel sellest, et üks sotside juhttegelasi kohtusse kaevata. Mindi siiski rahulikumat teed.
Kolmapäeval astus Res Publica esimees Juhan Parts riigikogu koridoris hoiatavalt Nestori juurde ning teatas: “Saadan sinu erakonna esimehele kirja. Ma loodan, et sa suhtud sellesse väga tõsiselt,” ütles Parts ning kiri oligi järgmisel päeval sotside juhi Ivari Padari käes.
“Ivari, esiteks, nagu Sa tead, pole Mihhail Lotman öelnud, et “kõik need inimesed, kes saavad alla keskmise palka, on laisad, lohakad, lollid, rumalad” jne. Seega on tegu selge laimuga,” kirjutas Parts. “Teiseks, Mihhail Lotmani kõne kvalifitseerimine “tavalise fašismina” on ränk solvang. Ootan Sinu seletust ja Eiki Nestorilt avalikku vabandust Mihhail Lotmani ja Res Publica eest.”
Sotsid ei jäänud vastust võlgu: “Hea Juhan, olgu Sulle teada minu seisukoht ses küsimuses. Olin riigikogu saalis, kui rahvasaadik Mihhail Lotman pidas kõnet. Selle kõne toon ja keelepruuk oli šokeeriv. Mulle ei meenu, et keegi oleks oma parlamendikolleege nii vaenulikult süüdistanud. Mulle ei meenu, et keegi oleks kunagi varem sellises toonis halvustanud ühe parlamendierakonna tegevust ja motiive, ühe parlamendierakonna valijaid ja takkapihta suurt osa Eesti elanikest,” kirjutas sotside juht Ivari Padar vastu. “Loodan, et Res Publica erakonnana ja partei parlamendifraktsioon ei jaga oma esindaja Mihhail Lotmani põlgust Eesti keskmisest vähem teenivate inimeste suhtes ning rakendab vaenu õhutamise asemel jõu tööks sotsiaalsete lõhede vähendamise nimel.”
Padar pidas vajalikuks kirja lõppu veel postskriptumina lisada: “PS. Kui oleksin tähenärija ja pööraksin liialt tähelepanu Sinu kirja koostaja kirjavigadele, siis vastaksin lühidalt: Res Publica eestkõnelejaks ei ole mul kavas hakata.” (Viide näpuveale Partsi pöördumise lõpus, kus nõutakse Nestori vabandamist Res Publica eest, mitte ees – toim.)
Nestor ei leia, et ta peaks vabandust paluma. “Ma tõesti arvan, et kedagi ei tohi vihata seetõttu, et tal on väiksem palk või pole tööd või ta eelistab üht erakonda teisele,” ütles Nestor. “Ütlen juba ette: kui keegi kavatseb veel avaldada oma põlgust ja sallimatust väikese sissetulekuga inimeste suhtes, siis on minu seisukoht sama.”
Res Publica meediajuht Siim Männik imestas, et Lotmani sõnad šokeerisid just nii väga Nestorit. “Nestor ei ole ise pidanud paljuks parlamentaarse debati käigus nimetada sõnaselgelt jobudeks neid ettevõtlikke inimesi, kes ei jaksa oma väikeses firmas töötajatele kõrget palka maksta,” imestas Männik. “Usun, et sotsid mõistavad: selliste sõnade loopimine ja teistele siltide külgekleepimine ei tule kaugemas perspektiivis kellelegi kasuks.”
Lotman põhjendas veel läinud nädalal, miks ta üldse riigikogus sõna võttis. “Ma ei suutnud leppida sellega, et üllaste sõnadega püütakse varjata peredelt raha äravõtmist,” ütles Lotman.
Nestor: kõige tavalisem fašism
15. mai Kuku raadio saates “Olukorrast ajakirjanduses” ütles sotside aseesimees Eiki Nestor järgmist:
“Midagi nii jälki, vastikut ja tobedat pole ma riigikogu kõnepuldist kuulanud aastast 92 Selle esimesel lugemisel Res Publica nimel esines Mihhail Lotman ja teatas meile, et kõik need inimesed, kes saavad alla keskmise Eestis palka, on laisad, lohakad, lollid, rumalad, ma ei tea, mis veel. Ma ütleksin, et see kõne, mille Mihhail Lotman pidas, oli täis sellist vihkamist, et ma ei tea – kõige tavalisem faism, ma ütleksin.”
