Isamaaliit soovib piirilepingu juurde deklaratsiooni
“Eesti ei saa piirilepingut ratifitseerida ilma selgelt sõnastatud õigusliku deklaratsioonita Tartu rahu kui Eesti Vabariigi sünnitunnistuse kehtivuse kohta,” ütles Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas.
Lukas leidis, et deklaratsiooni on vaja selleks, et piirileppe heakskiitmine ei tähendaks, nagu oleks Eesti Vabariik tekkinud 1991. aastal, pannes nii kahtluse alla meie riikluse põhialused. “Sarnasel seisukohal on ka mitmed rahvusvahelise õiguse eksperdid,” ütles Lukas.
Reformierakondlasest eksvälisministri Kristiina Ojulandi sõnul ei maksa deklaratsiooni olulisust üle tähtsustada. “Mõistan Isamaaliitu, kes lõikab selles poliitilist profiiti, kuid ühepoolsed deklaratsioonid pole kunagi probleeme lahendanud,” märkis ta ja lisas, et muidugi võib selle üle arutada. “Praegune võimuliit peaks aga keskenduma pigem sellele, kuidas Venemaaga setude pärast läbi rääkida.”
Ümarlauad tulemusteta
Keskerakonna peasekretär Kadri Must ütles, et nende erakonna liikmed on osalenud eelmistel Isamaaliidu samateemalistel ümarlaudadel, kuid paraku pole neil hiljem suurt väljundit olnud. “Usun, et kõik riigikogu fraktsioonid leiavad, et leppe peab ratifitseerima. Selles konkreetses küsimuses on selgelt tunda Isamaaliidu valimiskampaaniat,” lausus Must.
Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Lauri Mälksoo kirjutas veebruari alguses Eesti Päevalehes võimalusest, et enne ratifitseerimist teeb riigikogu deklaratsiooni. “Deklaratsioonis sätestatakse, et lepinguga muudetakse küll Tartu rahulepingus sätestatud riigipiire, kuid Tartu rahuleping, mille tähtsaim punkt on Venemaa otsus tunnistada Eestis iseseisvust “igaveseks ajaks”, jääb endiselt kestma. Sellisel sümboolsel sammul oleks riikliku järjepidevuse kinnistamiseks suur väärtus,” leidis Mälksoo.
