Toorest kitsepiimast sai 27 inimest puukentsefaliidi
Tallinna tervisekaitsetalitusele laekus kokku teateid 27 puukentsefaliiti haigestunu kohta, kes said nakkuse pärast 7.–8. mail Kristiine keskuses turismimessil toore kitsepiima proovimist.
Haigestus 10 last ja 17 täiskasvanut, kodusel ravil oli 3 ja haiglaravi vajas 24 nakatunut. Keegi haigestunutest täielikult vaktsineeritud ei olnud. Ühel haigestunul oli 4 aastat tagasi tehtud esimene puukentsefaliidi-vastane süst (tema abikaasa oli vaktsineeritud 5 aastat tagasi ja kuigi jõi kitsepiima, ta ei haigestunud).
Puukentsefaliidi esimesed nähud (palavik koos pea- ja lihasevaluga) ilmnevad 1–30 päeva pärast nakatumist. Vaevused kestavad kuni nädal, mille järel enamik haigestunutest paraneb. Kuid kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja ajukelmetesse, tekib kõrge palavik, kuklakangestus, oksendamine, uimasus, üldine halb enesetunne.
Kitsepiimaga puukentsefaliidi haiguspuhangute kohta on näiteks andmeid Austriast, kus 1989. aastal pärast toore kitsepiima joomist haigestus vanapaar. Slovakkias on aastatel 1998–2002 olnud 33 nakkusjuhtu seotud kitse- või lehmapiima joomisega. Näiteks haigestus seal puukentsefaliiti korraga ühe pere seitse liiget, kes olid tarvitanud kitse toorpiima.
Poolas oli üks puukentsefaliidi puhang 1995. aastal. Sama kitse toorpiima oli joonud 63 inimest, 15 hospitaliseeriti neuroloogiliste nähtudega, 33 haigestus gripilaadsete haigusnähtudega ja raviti ambulatoorselt või paranesid spontaanselt; 15 inimest ei haigestunud.
Tervisekaitseinspektsioonile teadaolevalt on ka Eestis olnud grupiviisilisi piima kaudu puukentsefaliiti haigestumisi. 1990. aastate keskpaiku haigestusid puukentsefaliiti ühe pere kolm liiget, kelle majapidamises olid kitsed ja kes kõik tarvitasid kitsepiima toorelt.
1992. aasta novembris haigestus Läänemaal puukentsefaliiti 10 ajateenijat, kes olid joonud toorest lehmapiima. Kõik haigestunud said seroloogilise kinnituse. Haigusnähtudeks olid kõrge palavik ja tugev peavalu. Neuroloogilisi sümptomeid ei esinenud.
2004. aasta juunis haigestus Pärnumaal neli inimest: kolm ühest perest ja nende üks külaline. Kõik haigestunud olid tarvitanud toorest kitsepiima, seroloogiliselt said kõik puukentsefaliidi diagnoosi kinnituse. Sama pere teine külaline piima ei joonud ja haigeks ei jäänud.
Enamasti levib puukentsefaliit puugihammustuste kaudu, kuid ka kitse ja lehma toorpiim ning toorpiimast tooted võivad põhjustada haigestumist. Puukentsefaliidi viirust eritavad loomad piimaga. Eriti suur oht nakatuda lehma või kitse toorpiima joomisel puukentsefaliiti on endeemilistes piirkondades. Eestis on puukentsefaliidi ohualad Saaremaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnu- ja Tartumaa. Kuid puugivabad pole ka teised piirkonnad.
Puuginakkuse vastu kaitseb vaktsineerimine, piima aga tuleb enne tarvitamist kuumutada.
